Tanel Kiik ⟩ Valisid kindlates kätes ja pika plaaniga Eesti, aga saad kärped ja maksutõusud

Eesti Keskerakonna XX, erakorraline kongress toimub käesoleva aasta 10. septembril Paides. Foto: Kermo Benrot

• Praegu on löögi all lastega pered, homme võivad kärpimise ohvriks saada teised haavatavad sihtrühmad
• Valitsusel puudub mandaat plaanitud maksutõusudeks.
• Puuduvad adekvaatsed mõjuanalüüsid.

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuskoalitsioon läheb mitmes mõttes ajalukku. Mitte kunagi varem pole riigikogu valimiste eel lubatu niivõrd drastiliselt erinenud poliitikast, mida vahetult pärast valimisi ellu viima asutakse. Lubatud majanduskasvu ja inimeste toimetuleku toetamise asemel võttis valitsuskoalitsioon usaldushääletustega vastu terve rea lühinägelikke ja perevaenulikke otsuseid, millest enne valimisi sõnagi ei räägitud. Seeläbi süvendab valitsus samal ajal rahvastiku‑, majandus‑ ja usalduskriisi, kirjutab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik.

Sajandi madalaima sündimuse taustal peretoetuste kärpimine on Darwini auhinna vääriline. Valitsuskoalitsioon käitus laste ja peredega sõnamurdjana ning õõnestab seeläbi keset rahvastikukriisi riikliku perepoliitika usaldusväärsust.

Vahetult enne riigikogu valimisi tõsteti lasterikka pere toetusi ja nüüd otsustati neid kahe kolmandiku ulatuses kattuva valitsuse poolt kärpida. Praegu on löögi all lastega pered, homme võivad kärpimise ohvriks sattuda pensionärid, puuetega inimesed või teised haavatavad sihtrühmad. Riik ei saa toimida nii, et enne valimisi ühe käega annan, pärast valimisi teisega võtan. Eriti veel olukorras, kus valimisplatvormidel lubati hoopis lapsetoetusi tõsta ja indekseerida.

Riik ei saa toimida nii, et enne valimisi ühe käega annan, pärast valimisi teisega võtan.

Koalitsioon tõestas riigikogu kevadisel istungjärgul juba selget – 60 mandaadiga võib mida iganes läbi suruda. Aga tõsi on see, et mitte ükski valitsuse osapool ei küsinud riigikogu valimistel rahvalt mandaati laiaulatuslikeks maksutõusudeks.

Kiirkorras kokku klopsitud maksupakett halvendab väga selgelt Eesti majanduskeskkonda ning lööb kõige valusamalt just neid madalapalgalisi, eakaid ja perekondi, kel on juba niigi väga raske toime tulla. Võime kindlad olla, et valitsuse maksutõusud süvendavad ka majanduslangust, mistõttu saab nende negatiivne mõju olema veel laialdasem. Samal ajal on koalitsiooni enda ministrid tunnistanud, et maksumuudatused suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust. On see teadlik tegevus?

Tõsine probleem on ka see, et valitsus surus kiirkorras läbi otsuseid, mille pikaajalisi mõjusid ei ole isegi hinnatud. Kas see ongi lubatud pikk plaan ja uus poliitiline kultuur? Adekvaatset mõjuanalüüsi pole ei peretoetuste kärpimise ega maksutõusude koondmõjude kohta mitme samaaegse kriisi ajal. Põhjalikumad analüüsid lubatakse teha alles mitme aasta pärast, kuna praegu olevat vaja kibekiiresti eelarve tasakaalu parandada.

Koalitsioonileping on tõstetud pühakirja staatusesse ja valitsusjuht eelistab läbirääkimiste asemel opositsiooni sõimata ja sõjakurjategijatega võrrelda.

Huvitav, et valimisplatvorme koostades oli raha justkui küllaga ja pärast valimisi on äkki kõik puudu. Kuigi Reformierakond on nii järjestikuseid valitsusi kui rahandusministeeriumi juhtinud viimased kaks ja pool aastat.

Praegune koalitsioon on olnud ametis napilt kaks ja pool kuud, aga suutnud juba parlamendis läbi viia rekordilised kaheksa usaldusküsimusega seotud eelnõu hääletust ning jätkab sügisel ilmselt samal lainel. Pärast kevadist istungjärku ei ole mul mingit usku valitsuse tahtmisse ega suutlikkusse poliitilisi kompromisse otsida. Koalitsioonileping on tõstetud pühakirja staatusesse ja valitsusjuht eelistab läbirääkimiste asemel opositsiooni sõimata ja sõjakurjategijatega võrrelda. Küllap näeme seda kõike ka sügisel koos uute katsetega opositsiooni tasalülitamiseks. See on samuti koht, millega praegune valitsuskoalitsioon on juba ajalugu teinud.

Mõistan, et enamik inimesi eelistab suvel puhata, mitte iga päev poliitikas toimuvat jälgida või veel vähem ise aktiivselt kaasa rääkida. Seda teadmist on asunud ära kasutama ka valitsus. Uued ootamatud kärpeotsused kooliõpilaste ja spordi arvelt ning juuli keskel algav automaksudebatt näitavad, et elame nagu halvas reklaamis, kus «see pole veel kõik» ja hiljemalt sügisel saab igaüks meist kärpekirvest tunda.

Head inimesed, olge valvel!