Mihkel Mutt ⟩ Kas ajakirjandusel on võimu?

Kohus/kohtunik. Foto on illustratiivne. Foto: Americanlegalnews.com

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi tõdes 17. juuni intervjuus ERRile, et riik ei karda enam ajakirjandust ja viimase võim on vähenenud. Neljanda võimu hetkeolukorrast ja kujunemisest mõtiskleb Mihkel Mutt.

Ajakirjandusel on laias laastus kahte liiki võimu. Ühelt poolt rohkem negatiivses võtmes, kritiseeriva ja paljastavana, teiselt poolt positiivses, selgitava, sihte seadva ja innustavana. Uuriv suund, valgustkartvate tegude lagedale toomine ja laiendatud vilepuhumine on vaba ajakirjanduse üdi. See funktsioneerib meil jätkuvalt ja kui selle mõju ka on vähenenud, siis mitte drastiliselt. Tõsi, paljastused ei vii alati asjaomaste isikute tagasiastumiseni, valitsusest rääkimata, aga «Eestis on nii kombeks» ja see on omaette teema. Fakt, et avaliku elu tegelased üritavad paljastusi vältida, päris küüniliselt ajakirjandusele ei vilista.

Kuidas on lood ajakirjanduse võimuga protsesside suunamisel, heas mõttes moraalilugemisel ja silmade avamisel? See tahk ulatub Eestis ju ärkamisaega. Ajakirjanik ei saa teha ettekirjutisi, küll aga jagada soovitusi, keerates oma palet kord rohkem laia lugejaskonna, kord riigi poole. Mis puutub viimasesse ehk suhtesse poliitilise võimuga, siis on asjad meil mitut moodi. Enne järjekordseid valimisi ihkavad poliitikud pildile saada ja sellal paistab, et ajakirjanikud suplevad võimus. Viimased tiirlevad nende ümber nagu kärbsed ümber meepoti.