LOODUSFOTO ⟩ Lendoravat ei ole lihtne näha

Kunagi nii põllumajandustegelase kui ka poliitikuna tuntud Kaul Nurm sisustab oma pensionäripõlve meelsasti looduse pildistamisega. Lendorava tabamiseks – selleks kulus terve nädal – läks tal tarvis kohalike asjatundjate abi. Foto: Kaul Nurm

Kui Eesti staažikaim lendorava-uurija Uudo Timm hakkas Alutaguse metsades haruldase ja peidulise öölooma elupaiku otsima, kulus tal aastaid, enne kui lendoravat nägi. Aja jooksul on zooloogid loomakest paremini tundma õppinud ning hoiavad pilku peal ligi sajal lendorava pesapuul, ent pildile on meie looduskaitse vapilooma püütud siiski üsna harva.

Lendorav vajab eluks suuremaid metsaalasid. Pesakonna üleskasvatamiseks on talle tarvis tingimusi, mis tavaliselt on omased vanale loodusmetsale.

Kui lendoraval ei ole parasjagu peremuresid, võib ta ringi liikuda ka nooremates metsades. Emasloomad jäävad küll enamasti toimetama ühele suuremale sobilikule metsaalale, kuid isased sõeluvad ringi erinevate sobilike metsade vahel. Mõnekümnemeetrine lage ala on puult puule liuglevatele loomadele ületatav, suurematest raiestikest üle saamine oleks neile umbes sama suur väljakutse nagu inimese jaoks üle Suure Väina ujumine: sugugi mitte igaüks ei saa sellega hakkama.