JUHTKIRI ⟩ Wagneri mäss oli häirekell ka Eestile

Urmas Nemvalts joonistab. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Vähemalt näiliselt on Wagneri juhtum lõppenud.
• Me ei tea osapoolte kokkuleppeid ja kas need peavad.
• Meie asi on teha kõik selleks, et meie piir peab.

Wagneri variväe juhi Jevgeni Prigožini relvastatud mäss ja marss Moskva peale kestis kokku ühe ööpäeva ja lõppes poolte kokkuleppel suurema verevalamiseta. Kui tõsised on selle vahejuhtumi kaugemad tagajärjed, selgub mõne aja jooksul.

Mässu põhjuste ja võimalike arengute üle on viimase kolme päeva jooksul spekuleeritud palju, kuid mitte kellelgi ei ole vahejuhtumi asjus täit selgust. Tänases lehes on ülevaade niihästi sündmustest kui ka sellele eelnenud ja järgnenud arengutest ning analüütikute arvamusest.

Teada on, et Prigožini kriitika ­Venemaa kõrgema sõjaväe juhtkonna aadressil muutus viimaste kuude jooksul üha räigemaks, põhjuseks Wagneri üksuste puudulik varustamine Bahmuti lahingus. Samas on allikaid, kes väidavad, et varustatus oli heal tasemel, kuid Prigožin pani ise varustust kõrvale, et fabritseerida süüdistusi. On võimalik, et ta valmistus mässuks pikalt ja selle eesmärk oli nurjata Vene vägede ülemjuhatuse plaan allutada Wagner ja teised erasõjaväeüksused alates 1. juulist ühtsele juhtimisele.

Mis Wagneri vastuhaku põhjused ka ei olnud, osutus see ebaõnnestunuks. Ilmselt ülehindas Prigožin Vene vägede valmisolekut tema poolele üle tulla, kuigi ta neid selleks üles kutsus. Ja näinud päeva peale, et Moskva ülevõtmiseks tal piisavalt jõudu ei ole ega tule, tegi Kremliga kokkuleppe ja andis oma vägedele käsu naasta positsioonidele.

Kummaline on ka Vene võimude käitumine. Kuigi Vladimir Putini esimene hinnang oli karm ja Prigožinile esitati süüdistus relvastatud mässu korraldamises, teatas Kreml laupäeva õhtul, et mässus osalenud Wagneri võitlejatele süüdistust ei esitata, ning Prigožinil lubati emigreeruda Valgevenesse. Sellest alates pole Prigožini asukoht teada. Eile tegi ta audiopöördumise, kus õigustas oma käitumist. Samas pole tema vastu algatatud kriminaalasja siiski lõpetatud. 

Mistahes tõsine poliitiline ebastabiilsus Venemaal tõstab ohutaset ka Eestis. Et selleks valmis olla, on vaja põhjalikku tegevuskava ja koostööd naaberriikidega.

Näiliselt on vahejuhtum seega lõppenud ja Kremli kontroll olukorra üle taastatud. Milline oli kokkulepe Prigožiniga ja kas seda kavatsetakse järgida, selgub ilmselt lähiajal selle põhjal, kas Putin teeb Venemaa sõjaväe kõrgemas juhtkonnas mingeid muudatusi. Kui suur on tegelik rahulolematus Vene armees Ukraina sõja tõttu, ei ole siiski teada.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütles eile, et juhtunu näitab Venemaa poliitilise süsteemi nõrkust ja sõjalise juhtimise mõranemist. «Samas ei ole sugugi hea, kui selline tuumariik nagu Venemaa satub poliitilisse ebastabiilsusse,» lisas ta.

Autoritaarseid režiime iseloomustab üldiselt stabiilsus, aga seda üksnes hetkeni, kui võimu haare ei ole enam korra tagamiseks piisav. Sel juhul võib kõik väga kiiresti laguneda. Mistahes tõsine poliitiline ebastabiilsus Venemaal tähendab aga muu hulgas, et Eesti peab olema valmis uueks põgenike laineks piiril.

Piiri kindlaks sulgemiseks on vaja põhjalikku tegevuskava ja koostööd naaberriikidega. Ka Euroopa Liidu tasandil tuleb sel teemal teha selgitustööd, et tekiks ühine arusaam. Venemaa peab oma probleemid lahendama ise, mitte eksportima neid oma kodanike kaudu Euroopasse.