JUHTKIRI ⟩ Me saame aidata üksnes Ukrainat, mitte Venemaad

Urmas Nemvalts joonistab Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Me saame aidata Ukrainat, mitte mõjutada Venemaad.
• Wagneri võitlejad võivad Ukraina vastu sõtta naasta.

Wagneri palgaarmee juhi Jevgeni Prigožini ähvardus kodusõjast Venemaal jäi üürikeseks. Lahendus, mis saavutati, ei pruugi püsima jääda ning see on halb Vladimir Putinile, aga see on tema jaoks mingisugune lahendus. Ja see võimaldab Venemaal sõda Ukrainas jätkata.

Eestil ja lääneriikidel laiemalt pole kuigi palju võimalusi Venemaa siseolukorda mõjutada. Kõige tobedam on aga loota, et küll nad kaklevad kohe-kohe omavahel edasi ja siis saabub Ukrainas rahu justkui iseenesest.

Vastupidi, meil tuleb valmistuda kõige halvemaks. Nii selleks, et Ukraina võidaks, kui ka selleks, et meie piirid ja julgeolek oleksid kaitstud, kui Venemaal või ka Valgevenes tekib mingil põhjusel väga ebastabiilne olukord või oht meile.

Kahe Eesti piirivalvelogistiku kinnipidamine senini lahtisel Eesti-Vene kontrolljoonel, Nursipalu harjutusala laiendamisel esile kerkinud probleemid ning varjendite puudumine peaksid meid halvale arengule mõeldes väga ärevaks tegema.

Kõige otsustavam julgeolekurinne on meile aga endiselt Ukrainas. Ehkki Prigožini mässu lahendus kätkes endas Venemaa praegusele režiimile nii alandust kui ka abitust, tuleb valmis olla, et Vene agressori võimekus Ukrainas pahandusi teha võib paradoksaalselt hoopis kasvada.

Tuleb arvestada, et paljud wagnerlased lähevad nüüd üle ja hakkavad tugevdama teisi Vene üksusi.

Venemaa presidendi kahanenud autoriteet võib tema mõju juhtimisotsustele vähendada, mis tähendab aga, et edaspidi on Moskva otsused niisama inimvaenulikud, kuid ratsionaalsemad ja järelikult ka ohtlikumad. Ja äkki võetaksegi Sergei Šoigu ning Valeri Gerassimov oma ametist maha, aga uus kaitseminister ja armeejuht ei hakka mitte vägesid Ukrainast välja viima, vaid jätkavad sõda tõhusamaid juhtimisotsuseid tehes?

Wagneri lahkumine Ukrainast ja selle võimalik laialiminek on muidugi Ukraina relvajõududele kergendus. Kuid tuleb arvestada, et paljud wagnerlased lähevad nüüd üle ja hakkavad tugevdama teisi Vene üksusi.

Pühapäeval juhtis Briti endine armeeülem kindral Richard Dannatt tähelepanu sellele, et Valgevenesse asuvad Wagneri sõdurid suurendavad ohtu, et sealt võib lähtuda täiendav rünnak Ukraina vastu.

Kõik see kinnitab, et Wagneri sisuline likvideerimine ei pruugi Venemaa võitlusvõimet sugugi vähendada. Pigem vastupidi. Tõsi, kui sisemine kisma jätkub ja Venemaa on ametis sisevandenõude ning paleepööretega, siis see nõnda ei ole. Kuid meil pole mingit õigust rajada lootusi arengule, mida me ei saa kontrollida ja mis on täielikult Venemaa siseasi.

Lisagem, et juba pikka aega on ukrainlased mures Zaporižžja tuumajaama pärast, kus võib aset leida kõige ohtlikum võimalik sabotaažiakt – ja selle tekitatud kahju oleks potentsiaalselt veel palju suurem kui Kahhovka tammi õhkimine.

Järelikult peab Eesti üheskoos partneritega suunama oma valvsa tähelepanu Ukrainale, Ukraina toetamisele ja täiendavale relvastamisele, samuti tuleva kuu NATO tippkohtumisele.