Eraarmee Wagneri juht Jevgeni Prigožin alustas ööl vastu laupäeva mässu väidetava eesmärgiga vahetada välja Vene sõjaväe juhtkond. Ega me palju enamat täpselt teagi, kuid igal juhul on tegu Vladimir Putini režiimi kõige tõsisema kriisiga.
Putini kokaks hüütud kunagine restoraniärimees Prigožin teatas ise hommikul Doni äärsest Rostovist, et on seal paiknevad sõjaväeasutused enda kontrolli alla saanud. Voroneži oblastis, mis on Moskvale juba poole lähemal, olevat tulevahetusi Wagneri üksuste ja valitsusvägede vahel. Juba levivad sotsiaalvõrgustikes videod, mille järgi olevat üks Wagneri vägede kolonn 80 kilomeetri kaugusel Moskvast.
Need on kinnitamata andmed. Videote põhjal on võimatu aru saada, kas mingis kolonnis on Wagneri või mõne armeeüksuse või hoopis tšetšeenide masinad. Seega on keeruline paljalt sotsiaalmeedia põhjal aru saada, kes kuskil liigub. Mõlemad pooled igatahes kinnitavad, et võit saab olema nende oma.
Prigožin on juba mitu kuud teinud valju häält kaitseminister Sergei Šoigu ja Vene vägede ülemjuhataja Valeri Gerassimovi aadressil, keda ta on süüdistanud saamatuses. Seni on sageli arvatud, et ta on teinud seda Putini heakskiidul, kellel on ju kombeks olnud oma alluvaid jagada ja valitseda.
Ka siis, kui Prigožini mäss kiiresti lahenduse leiab, selguvad nii selle tagamaad kui ka tagajärjed lõplikult tõenäoliselt alles aastate pärast.
Viimase ööpäeva sündmused aga viitavad, et Prigožin on otsustanud sillad põletada ja keskvalitsuse vastu astuda, väidetavalt 25 000 lahingukogemusega sõjamehe eesotsas. Küllap on tal selles tegevuses ka seni varjatud toetajaid teisteski jõustruktuurides. Miljonilinn Rostov, kust juhitakse Venemaa Ukraina-vastast sõjategevust, langes Wagneri kätte sisuliselt vastupanuta.