Juhtkiri ⟩ Putini koka supp ähvardab üle riigipiiri loksuda (8)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
24. juuni 2023, 19:12
/nginx/o/2023/06/24/15412545t1hf092.png)
- Puhkenud mässus on palju ebaselget.
- Tagajärjed võivad ilmneda alles aastate pärast.
Ukraina sõja käiguga rahulolematud Venemaa relvaüksused läksid üksteise kõri kallale ja ähvardavad riigi tükkideks lõhkuda. Selle tüli tagajärjed võivad jõuda meilegi.
Eraarmee Wagneri juht Jevgeni Prigožin alustas ööl vastu laupäeva mässu väidetava eesmärgiga vahetada välja Vene sõjaväe juhtkond. Ega me palju enamat täpselt teagi, kuid igal juhul on tegu Vladimir Putini režiimi kõige tõsisema kriisiga.
Putini kokaks hüütud kunagine restoraniärimees Prigožin teatas ise hommikul Doni äärsest Rostovist, et on seal paiknevad sõjaväeasutused enda kontrolli alla saanud. Voroneži oblastis, mis on Moskvale juba poole lähemal, olevat tulevahetusi Wagneri üksuste ja valitsusvägede vahel. Juba levivad sotsiaalvõrgustikes videod, mille järgi olevat üks Wagneri vägede kolonn 80 kilomeetri kaugusel Moskvast.
Need on kinnitamata andmed. Videote põhjal on võimatu aru saada, kas mingis kolonnis on Wagneri või mõne armeeüksuse või hoopis tšetšeenide masinad. Seega on keeruline paljalt sotsiaalmeedia põhjal aru saada, kes kuskil liigub. Mõlemad pooled igatahes kinnitavad, et võit saab olema nende oma.
Prigožin on juba mitu kuud teinud valju häält kaitseminister Sergei Šoigu ja Vene vägede ülemjuhataja Valeri Gerassimovi aadressil, keda ta on süüdistanud saamatuses. Seni on sageli arvatud, et ta on teinud seda Putini heakskiidul, kellel on ju kombeks olnud oma alluvaid jagada ja valitseda.
Ka siis, kui Prigožini mäss kiiresti lahenduse leiab, selguvad nii selle tagamaad kui ka tagajärjed lõplikult tõenäoliselt alles aastate pärast.
Viimase ööpäeva sündmused aga viitavad, et Prigožin on otsustanud sillad põletada ja keskvalitsuse vastu astuda, väidetavalt 25 000 lahingukogemusega sõjamehe eesotsas. Küllap on tal selles tegevuses ka seni varjatud toetajaid teisteski jõustruktuurides. Miljonilinn Rostov, kust juhitakse Venemaa Ukraina-vastast sõjategevust, langes Wagneri kätte sisuliselt vastupanuta.
Eks aeg näitab, mis saab edasi. Prigožin on varemgi liialdamisega silma paistnud ja me ei saa teada, kui tugev on tema positsioon tegelikult. Teiselt poolt pole samuti klaar, mis jõudusid on Vene keskvalitsusel talle vastu panna. Korrakaitseüksustest ei pruugi kogenud sõjameestele vastast olla, kas ja kui kiiresti aga õnnestub Kremlil vajadusel enda kaitseks tuua Ukrainast regulaarvägesid, pole ka selge. Nagu pole teada ka Putini režiimi kaitsjate meelsus, kui neil kästaks Wagneri vastu astuda.
Kuidas iganes sündmused ka edasi arendavad, Putini võimule tähendab see kõik muidugi katastroofi. Sellega on kadunud viimanegi illusioon, nagu suudaks ta Venemaal mingit korda tagada.
Ka siis, kui Prigožini mäss kiiresti lahenduse leiab, selguvad nii selle tagamaad kui ka tagajärjed lõplikult tõenäoliselt alles aastate pärast.
Eesti peab esmajoones olema valmis selleks, et meie piirile võib jõuda uus põgenikelaine. Kui Peterburi enam kui viiest miljonist elanikust ka ainult murdosa liikuma läheb, on seda ikkagi kümneid tuhandeid inimesi. Kriisi pikemal venimisel kasvavad ka riskid. Selleks kõigeks on Eestil vaja põhjalikku tegevuskava.