ERKKI BAHOVSKI ⟩ Venemaa 1917 ja Venemaa 2023

Wagneri sõdur valvamas Rostovi tänavat. Foto: STRINGER/AFP/Scanpix

Mida tähendas 1917. aasta Venemaale ja missuguseid paralleele saab tõmmata 1917. ja 2023. aasta vahele, sellest kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Venemaa president Vladimir Putin võrdles praegust Wagneri mässu Venemaa olukorraga 1917. aastal. Korra meenutame, mida tähendas 1917. aasta Venemaale – kaks revolutsiooni (neist esimene kukutas troonilt Romanovite dünastia ja teine, olles pigem riigipööre, kehtestas bolševike ainuvõimu). Ent tasub meeles pidada, et revolutsioonid ei lõpetanud kohe sõjategevust. Veebruarirevolutsiooni järel peaministri ametis olnud Aleksandr Kerenski üritas 1917. aasta suvel Esimese maailmasõja idarindel lausa peale tungida, aga see üritus jooksis liiva. Rahuloosungiga võimule tulnud bolševikud said aru, et sõda on kaotatud ja 1918. aasta märtsis sõlmitud Brest-Litovski rahulepinguga sai Saksamaa kontrolli suure osa keiserliku Venemaa Euroopa osa, sh Balti provintside üle. Vene sõdurid ei suutnud lihtsalt kaevikutes enam sakslastele mingit vastupanu osutada.

Jevgeni Prigožini mäss ei saanud tekkida tühja koha pealt. Ta pidi ilmselt teadma, et Vene sõdurite olukord Ukrainas võib sarnaneda 1917. aasta omaga idarindel. Tasub samas tähele panna, et Prigožini enda sõnul saavad Vene armee lennukid edaspidigi Ukrainat rünnata. Poleks imestada, kui Prigožini ja tema käsilaste järgi võiks Moskvas teostada võimuvahetuse, aga Ukraina sõjast ikka ei pääseks. Nii nagu ei tähendanud Veebruarirevolutsioon sõja lõppu idarindel, ei pruugi eeldatav võimuvahetus Moskvas tähendada sõja lõppu Ukrainas.