Kui ka mäss kiiresti maha surutakse, annab see nüüd Venemaa kodanikele kaks kuud aega valmistuda, et kujundada oma arvamus sõja kulgemise kohta, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.
Tellijale
Toomas Alatalu ⟩ Prigožini mäss on asjade loogiline käik (2)
Tegemist on klassikalise sõjalise mässuga, mille eellugu sai tegelikult alguse juba 2014. aastal, kui Venemaa Ukrainat ründas. Kui Krimmis toimus rünnak regulaararmee osalusel, siis Ida-Ukrainas leidis see aset mitteametlikult – seal tegutsesid nii eriväelased kui ka eraarmeede üksused. See ebamäärasus vältas veebruarist 2014 kuni detsembrini 2015, kui Putini tunnistas, et tõepoolest, venelased on Ukrainas.
2022. aastal alanud suur sõda oli Vene armee operatsioon, kes tõrjus esialgu eraüksused kõrvale. Armeed saatis aga ebaedu ja ühel päeval selgus, et sõjavägi ei saa eraarmeedeta hakkama. Lõpuks ei suutnud regulaararmee enam Bahmutis lahingut pidada.