Märt Meesak ⟩ Riigikogu jättis ettevõtjale kibeda maigu suhu

Märt Meesak Foto: Erakogu

• Enne valimisi andsid eeldused lootust.
• Alampalga tõus puudutab väikeettevõtjaid, eriti maal.
• Valitsus peaks looma parema ettevõtluskeskkonna.

Ettevõtjal on rahulolematuseks kuhjaga põhjust ning praeguselgi koalitsioonil on selle parandamiseks aega ja võimalusi, kirjutab EVEA juhatuse liige Märt Meesak (Eesti 200).

Riigikogu läks suvepuhkusele ning valimistejärgsed koalitsiooni moodustamise läbirääkimised, opositsiooni obstruktsioonid ning valitsuse usaldusküsimusega vastu võetud seadusemuudatused on saanud minevikuks. Ettevõtjana vaatasin kõike kõrvalt ning tunnistan, et kibe maik jäi suhu. Jah, ma ei ole ettevõtlus- ja majanduspoliitika valdkonda puudutavate otsustega rahul.

Minu ülevaate eesmärk ei ole kuidagi kellelegi ära teha või vastanduda. Tahan sõna sekka öelda väikeettevõtjana, et rahulolematuseks on kuhjaga põhjust ning ka praegusel koalitsioonil on selle parandamiseks aega ja võimalusi. Tahet on vaja!

Alustan sellest, et enne valimisi andsid eeldused ettevõtluse ja majanduse vaatest päris palju lootust. Majandusteemadel seni pädevust näidanud Reformierakonna reiting oli laes ja kõrgel oli ka ettevõtjatest aru saava erakonna Eesti 200 toetus. Mis oleks saanud valesti minna? Ometi läks kõik üpris teisiti, kui eeldada saanuks.

Algas see sellega, et Reformierakond oli kahes varasemas valitsuses pehmelt öeldes valetanud ja lasknud riigil üle oma võimete elada. Pärast valimisi langes kogu varasem lodevus ja võimuiha, mida viljeles nüüd juba kolm korda järjest peaministri kohta täitnud erakond, aga hoopis uuele erakonnale Eesti 200.

Jah, erakond Eesti 200 lubas mõista ettevõtjaid ja ta tegelikult mõistabki, kuid sellest jääb väheks, kui pole täit reaalset ülevaadet riigi rahandusest ja üks partner on pooltõde rääkinud ning teine koalitsioonipartner on sotsiaaldemokraadid, kelle maailmas tuleb raha endiselt seina seest. Nii me siis nüüd selle lõhkise küna ees oleme.

Senine otsustusprotsess koalitsioonis on kõike muud kui teaduslikul alusel, analüüsidel või kaasamise teel tehtud otsuste tulem.

Toon esile mõne müüdi ja tegelikkuse, mis ettevõtlusest ja väikeettevõtlusest räägitakse. Olgu faktid selged, kui tahame teha sisukaid ja läbimõeldud otsuseid. Senine otsustusprotsess koalitsioonis on kõike muud kui teaduslikul alusel, analüüsidel või kaasamise teel tehtud otsuste tulem. Otsused on langetatud kinnistes tubades, poliitiliste kokkulepetega ja reaalsest elust kaugete või lausa võõrdunud inimeste poolt.

Häbi öelda, aga riigi rahandus ei ole praegu kuidagi kindlates kätes. Ei olnud seda eelmised neli aastat eri koalitsioonide ega ole ka praeguse peaministri käes. Loosung kannatab kõike.

Nüüd aga asjast. Palgainfo Agentuuri alampalga statistika ülevaates tuuakse esile, et alampalga saajaid on Eestis täistööajaga töötajaist üle 50 000. Kõige rohkem on miinimumpalga saajaid Ida-Virumaal, kus sai alampalka või sellest vähem mullu teises kvartalis lausa veerand täistööajaga töötajatest.

Analüüsides ettevõtete suuruse järgi, selgub, et alampalga tõus puudutab rohkem just väiksema töötajate arvuga organisatsioone: teises kvartalis 2022 teenis 38 protsenti alla kümne töötajaga ettevõtete töötajatest alla 726 euro. Tekib küsimus, miks see nii on. Samas on täiesti loogiline, et see nii on.

Siin on mitu selgitust. Ükski suur ettevõte ei saa enne suureks, kui pole olnud väike. Ehk kuskilt peab alustama ja kui alustatakse väikeselt, on loogiline, et alguses ei olegi sissetulekuid, mida kõrgeteks palkadeks maksta, ja omanikud või pereettevõtetes osanikud panustavadki ise oma ajaga rohkem, tasudes tõesti endale miinimumtasu, et oleks tervisekindlustus. Teine selgitus on see, et tihti on alla kümne töötajaga ettevõtted maapiirkonnas ja just pereettevõtted.

Tihti on alla kümne töötajaga ettevõtted maapiirkonnas ja just pereettevõtted.

EVEA näeb alampalga viimases kokkuleppes pikemas vaates ohtu maapiirkonna ja eriti Ida-Virumaa ettevõtlikkusele. Spetsialist otsustab täna, et teeb ühemehefirma või veel parem, palkab appi ka naabrimehe ning arvestab, et nad saavad tulud ja kulud kokku ja asi tasub ennast ära. Kui tekib aga riiklik surve teha tööjõule rohkem kulutusi ja eksperdil ei ole enam majanduslikult mõistlik naabrimeest tööl hoida, siis laseb ta ju naabrimehe lahti. Nii on üks töökoht vähem ja riigile lisakulu töötu rahana samuti. Ja kui lõpuks leiab spetsialist, et ka tal endal ei tasu ettevõtlus ära, lõpetab ta selle mikroettevõtluse. Mida see kaasa toob? Ei vähem ega rohkem, kui kaks töökohta on kadunud ning samuti potentsiaal, et väikesest ettevõttest kasvaks suur. Riigil jääb pikas vaates tööjõumakse mitu korda rohkem saamata.

Ettevõtlik olemist on vaja toetada, et inimene tahaks sellega tegeleda. On loogiline, et peab olema mingi eelis, et olla seitse päeva nädalas 24 tundi päevas tööga hõivatud. Seda väikeettevõtjad on. Kui selleks pole motivatsiooni ja rahalist kasu, pole ju mõtet ettevõtjaks hakata ja võime suunata kõik inimesed avalikku teenistusse tööle. See ei ole riigi rahanduse mõttes aga eriti pika vaatega plaan. Meie EVEAs tunnustame väga ettevõtlikke inimesi ja nad on igasuguse kiituse ühiskonnas ära teeninud. Ootaks samasugust suhtumist väga ka valitavatelt poliitikutelt, kes liidavad ja lahutavad maksuraha Exceli tabelites, kuid ei näe selle taga inimesi, ettevõtteid ega nende aega ega tervist.

Alampalga kinnitamine oli väga häbiväärne. Kõigepealt oli esimest korda sellel poliitiline surve ja see tee on väga vale. Oleme EVEAs olnud alati seda meelt, et mida vähem riigi sekkumist, seda paremini toimib ettevõtlus. Poliitikud ei tohi tahta kõiki maailma asju ise reguleerida ning rohkem tuleb usaldada oma Eestimaa inimesi, organisatsioone ja ettevõtjaid.

Kui pole motivatsiooni ja rahalist kasu, pole ju mõtet ettevõtjaks hakata ja võime suunata kõik inimesed avalikku teenistusse tööle.

Samuti ei ole kindlasti normaalne, et me ei näe alampalga läbirääkimiste osaliste seas endiselt EVEAt, kes on üle 5000 liikmega tegelikult suurim ettevõtluse esindusorganisatsioon. Samuti on väikeettevõtteid 95 protsenti ettevõtetest ning väikeettevõtjad on tihti ka kahes rollis korraga: nad on endale tööandjad ja seega ka töö tegijad. Enne valimisi oli see teema ka debattidel üleval ja see viga lubati parandada. Kahjuks koalitsioonileppes seda pole ja see valdkond on Eesti 200 ministri vastutada. Veel ei ole hilja järgmisteks kordadeks EVEAt sotsiaalpartneriks kaasata.

Poliitikutega seniste debattide ja infovahetuse kokkuvõttes ütlen aga üht. Senise praktika järgi ei ole poliitikud valmis peale kuulamise ja kaasa noogutamise midagi muud ette võtma, kui kuskil nende endi seas on tagatoas midagi kokku lepitud. Ei ole julgust ja tahet midagi tõesti teistmoodi teha, kui on öelnud kuskil keegi ametnik või erakonna juht. See eristabki ettevõtjat ja poliitikut.

Kui ettevõtjad ka uusi algatusi ei teeks ega riskiks, siis poleks ettevõtlust. Osalt poliitikutelt, eelkõige sotsiaaldemokraatide seast, on kuulda ainult seda, et ettevõtjad ongi pahad ja lüpsilehmad ning neilt tulebki raha ära võtta. Selline hoiak ei annagi alust üksteist päriselt kuulata, usaldada ja ka koos reaalselt paremat Eestit ehitada.

Kui 1997. aastal moodustas alampalk 23 protsenti keskmisest palgast, siis tänavu on see 39 protsenti keskmisest palgast ja nüüd lepiti kokku sihiks 50 protsenti 2024. aastaks. Vaadates sellist survet väikeettevõtjate esindaja pilgu läbi, on see ilmselgelt ühe poliitilise jõu unistus ja samas ka täielik võhiklikkus.

Senise praktika järgi ei ole poliitikud valmis peale kuulamise ja kaasa noogutamise midagi muud ette võtma, kui kuskil nende endi seas on tagatoas midagi kokku lepitud.

Selleks aastaks prognoositakse majanduslangust ning ka järgmisteks aastateks pole prognoosid eriti positiivse vaatega. Ehk siis panna sellises tempos peale varjatud maks ettevõtlusele, kes peab niigi majanduslanguse ajal ellujäämisega tegelema, on kui mitte pahatahtlik tegevus, siis rumalus kindlasti. Sellist tempot saab kasvatada koos majanduskasvu tsüklitega, mitte kahaneva sisemajanduse kogutoodanguga.

Oleme EVEAs endiselt seisukohal, et raha ei tule seina seest ja selle peavad ettevõtjad riigieelarvesse teenima. Kui riik arvab, et tänu sellele kasvab ka sotsiaalmaksu laekumine ning nad saavad lappida oma varasemaid vigu, siis see unistus kahjuks nii ei täitu. Kui ettevõte pole enam kasumlik, pannakse see kinni ja tööjõumakse laekub riigile veel vähem.

Ei ole imestada, kui näiteks 2025. aastal on väiksema tööjõumaksude kogumise tõttu hoopis taas töötukassas puudujääk ja jälle on vaja makse tõsta. Ehk kogu aeg astutakse sama reha otsa ning nii minnes võib spiraalina lõpuks maksud olla ka sada protsenti, kuid süsteem ei toimi ikka, kuna pole, kes maksaks makse.

EVEA tahab, et Eestis oleksid elujõulised ettevõtted ja kõrgepalgalised töökohad. Selleks ei ole vaja aga mitte miinimumpalga tõusu, vaid head ettevõtluskliimat, kus väikesest saab suur ja inimesed tahaks ettevõtlusega tegeleda. Praeguses koalitsioonilepingus on sellest vähe, kui üldse juttu.

Raha ei tule seina seest ja selle peavad ettevõtjad riigieelarvesse teenima.

Oleme teinud ettepaneku nii valimiste eel kui ka järel tõsta käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära praeguselt 40 000 euro tasemelt kõrgemale, näiteks 100 000 euroni, mis on oluline mikroettevõtete halduskoormuse vähendamiseks. Kahjuks pole see veel reaalset positiivset tagasisidet saanud, kuigi oli nii mõnegi koalitsioonierakonna valimisprogrammis sees. On ilmselge, et praeguse 20-protsendise inflatsiooni valguses on see summa ajale jalgu jäänud. Kas aga ei taheta mõista või ei osata kaasa mõtelda, see on jäänud vastuseta.

Näiteks on teada, et kolmandik alla kümne töötajaga ettevõtete palgasaajatest teenib ametlikult vaid miinimumpalka. Siin kahtlustatakse ettevõtjaid n-ö maksudega optimeerimises, nii et haigekassa kindlustuse saamiseks vajalikku töötasu makstakse vaid miinimumpalga ulatuses, ülejäänud tulu võetakse välja dividendina, millelt ei pea teatavasti sotsiaalmaksu tasuma. See on aga medali üks pool ja teist ei ole seni tahetud või osatud vaadata.

On pereettevõtteid, kes maksavad tõesti endale miinimumpalka, et oleks tervisekindlustus. See ei ole kuidagi mõne seaduse rikkumine või vastuolus normidega. Pigem tuleb selles näha positiivset, et inimesed tegelevad ettevõtlusega ja loovad endale sissetuleku, selle asemel et olla töötu ja saada riigilt toetusi. Kui keegi tõesti võtab oma teenitud tasu välja dividendina, siis on see ju samuti seaduslik.

Küll aga tooksin siia EVEA vaate, et dividendi maksmine ei ole ju kuidagi midagi valet. Dividendilt ei tohiks kindlasti ka riik sotsiaalmaksu korjata, sest kui ettevõtja olemine hakkab võrduma palgatööline olemisega, pole ettevõtja olemisel enam üldse mingit mõtet. Dividend ongi ju tulem ja preemia, et inimesed oleks ettevõtlikud, looks teistele töökohti ja teeniks sellega riigikassasse maksuraha. Kui dividend oleks sotsiaalmaksuga maksustatud, ei oleks see mitte kuidagi põhjendatud. See pole ju töötasu, vaid ettevõtluses teenitud tulem.

Kui keegi tõesti võtab oma teenitud tasu välja dividendina, siis on see ju samuti seaduslik.

Võib ennustada, et alampalga kiire tõusu korral hakkab miinimumpalka teenivate väikeettevõtete töötajate osakaal kasvama seniselt 38 protsendilt näiteks 48 või 58 protsendile. Samas annab see veel suurema tõuke muuks palgatõusuks, kuna kui seni näiteks kümme protsenti miinimumist kõrgemat tasu saav töötaja hakkab saama varem miinimumpalka teeniva kolleegiga sama suurt palka, ei taha ta kindlasti sellega leppida. See paneb ettevõtjatele veel suurema palgasurve. Mis on inflatsioonis juba niigi tugev ja tuntav ning nii satuvad ettevõtte hakkamasaamine ja kasumlikkus suurema surve alla.

Varimajandus ei hakka miinimumpalga tõstmisega vähenema. Oleme EVEAs mures maapiirkondade ja eelkõige Ida-Virumaa pärast. Seal on tööpuudus niigi suur ja ettevõtete kulude tõus võib töökohti piirkonnas veel vähendada. See on väga ohtlik mäng, mida valitsus mängib. Samuti võib see tuua hoopis ümbrikupalkade osakaalu suurenemise: kui näiteks seni maksti miinimumtasu ametlikult ning lisa mustalt, siis pärast makstakse kõik mustalt. Sellega kaotab riik veel rohkem maksuraha.

Me pole EVEAs näinud valitsuselt ühtegi analüüsi, millised on stsenaariumid A, B ja C. Pigem seostus valitsuse kaval plaan miinimumpalga tõusu taustal sellega, et siis tõuseb sotsiaalmaksulaekumine ja nii ka üleüldine laekumine riigikassasse. Ehk selmet süsteemi parandada, lapitakse lihtsalt vildakat süsteemi. Midagi pikas vaates ei muutu ja paari aasta pärast oleme samas olukorras.

Varimajandus ei hakka miinimumpalga tõstmisega vähenema.

Meil on riigis ja valitsemises fundamentaalselt probleem sellest aru saamisega, et tegelema peab algprobleemide ja ettevõtluskeskkonnaga tervikuna, mitte mõne maksuprotsendi liigutamisega üles-alla. Kui valitsused keskenduvad sellele, et majandusel läheks hästi, ettevõtete eksport oleks kasvus, inimesed tahaksid ettevõtjaks hakata ja loodaks suurema lisandväärtusega töökohti, siis kasvab ka tulubaas, mis katab puudujäägid ja vajadused. EVEA tahab, et Eestis oleks maailma parim ettevõtluskeskkond, kuid selleks peavad poliitikud hakkama ka ettevõtjaid kuulama, mitte ametnike järgi otsuseid langetama.

Lisaks elab riigisektor ilmselgelt üle oma võimete. Me dubleerime ja teeme avalikus sektoris palju asju, mida ei peaks juba ammu nii tegema. Ent poliitikutel kas ei ole tahet või julgust, et asi algtõdedeni lahti võtta. Jah, on küll olnud juttu nulleelarvest. EVEA tunnustab seda algatust kindlasti, kuid jätta kõik ametnike otsustada ja loota, et sealt tuleb kokkuhoid, on pigem ilus unenägu kui reaalne elu.

EVEA sõnum on siin poliitikutele küll väga selge: vähem regulatsioone ja efektiivsem riik juba 2024. aastaks. Kindlasti ei ole normaalne, kui poliitikute enda kokku keeratud käkki (eelarve suurt puudujääki) hakkavad maksutõusuna esimesena kinni maksma ettevõtjad ja inimesed. Esimene asi peaks olema riigi enda koomale tõmbamine, sest võib lõpmatult makse tõstma jäädagi, kui riigi kulutusi ei saada kontrolli alla. Kulutada oskame ju kõik. Aga teenima peavad selle siiski inimesed ja eelkõige ettevõtjad.

Siin ongi suur algne vasturääkivus ja poliitiku ja ettevõtliku inimese erinevus. EVEA sooviks, et need kaks osalist oskaks nii väikeses ühiskonnas pigem üksteiselt tuge saada ning tarku lõpplahendusi pakkuda ja ellu viia, mitte üksteist välistada. EVEA liidab ettevõtlikke inimesi ja kõik on oodatud meiega ühinema, ka poliitikud, kui nad tahavad oma esimesi samme ettevõtluses astuda. Lõpetuseks teen üleskutse: moodustage ometi riigikogus väikeettevõtjate ühendus. Tõestage tegudega, et olete valmis debatti pidama.