JUHTKIRI ⟩ Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad

Riigikogu hoone Foto: Liis Treimann

• Riigikohtu otsus lõi täiendava selguse.
• Mõlemad osalised peavad sellest õppust võtma.
• Leppimatu vastasseis on oht põhiseaduslikule korrale.

Riigikogus toimunud vägikaikavedu on lõpuks saanud ka riigikohtu hinnangu ja parem oleks, kui mõlemad pooled sellest õppust võtaksid.

Opositsiooni kaebus riigikohtule oli tänuväärne selles mõttes, et Eesti parlamentarism on väga noor ja paljud õiguslikud kitsaskohad vajavadki kõrgeima kohtuinstantsi seisukohta, et hoida riigivalitsemine põhiseaduse piires. Riigikohtu otsus lõi täiendava selguse ning aitab riigikogu liikmetel ja kogu rahval paremini mõista opositsiooni ja koalitsiooni võitlustandri reegleid. Ilma neid reegleid järgimata on oht, et demokraatlik protsess asendub puhtakujulise ärapanemisega.

Märkimisväärne on ka riigikohtu seisukoht, et opositsiooni korraldatud obstruktsiooni tuleb teatavas ulatuses taluda kui poliitilise võitluse ja parlamenditöö vahendit, samas tõi riigikohus selgelt välja selle piirid: kui obstruktsioon hakkab riigikogu korrapärast tegevust halvama, ja halvamiseks võib pidada ka arupärimiste ja eelnõude lakkamatut esitamist istungi alguses, võib see kohtu sõnul halvata põhiseadusliku korra toimimise.

Teisest küljes on oluline ka see, et kuigi eelnõude sidumine usaldusküsimusega on lubatav, et ületada obstruktsiooni, leiab riigikohus, et selle liiga sage kasutamine hävitab sisulise debati riigikogus, mis võib nagu piiramatu obstruktsioongi viia parlamendi tasalülitamisele. Ehk eelnõude usaldusküsimusega liiga agarat sidumist võib nimetada enamuse obstruktsiooniks vähemuse vastu, kui natuke sõnadega mängida.

Siit võib teha järelduse, et kui valitsus võtab eelnõude usaldushääletusega sidumise igapäevaste töövõtete hulka ja hakkabki seda regulaarselt kasutama, võib see halvata riigikogu tegevust samamoodi, nagu oleks juhtunud opositsiooni piiramatu obstruktsiooni korral. Nagu riigikohus otsustas, on mõlemad lõppastmes oht põhiseadusliku korra toimimisele.

Kui demokraatia ja põhiseaduslik kord lakkavad toimimast, siis vastutavad tagajärgede eest täpselt võrdselt nii riigikogu enamus kui ka vähemus. Aga kannataja on paraku Eesti rahvas tervikuna.

Ega siin olegi midagi vaielda ja kahju, et sellise iseenesestmõistetava tõe kordamiseks on vaja riigikohtu otsust. Aga eks seegi näitab, milline on riigikogu sisemine dialoogivõime praegu.

Riigikogu töökord on riigikogu enda otsustada ja rahva poolt otse valitud kõrgeim esindukogu peab olema suuteline oma töö üksikasju õiguslikult korrektselt ise reguleerima. Küsimus ei olegi kodukorra veel täpsemaks kirjutamine – kuitahes täpne kodukord ei aita, kui pooltevaheline vastasseis on leppimatu.

Leppimatu vastasseis on oht nii demokraatiale kui ka põhiseaduslikule korrale. Kui need lakkavad toimimast, siis vastutavad tagajärgede eest täpselt võrdselt nii riigikogu enamus kui ka vähemus. Aga kannataja on paraku Eesti rahvas tervikuna.