AK Kirjanduskool ⟩ Arvo Mägi «Karvikute kroonika»

Liidia ja Arvo Mägi 1996. aastal. FOTO: Janika Kronberg Foto: Janika Kronberg

13. juunil möödus 110 aastat viljaka kirjaniku ja ajakirjaniku Arvo Mäe sünnist. Mäe viimane töökoht Eestis enne novembris 1943 Soome põgenemist oli ajaleht Postimees, kus ta peamiselt toimetas kultuuriosa, aga kirjutas ka välispoliitilisi juhtkirju ja vahendas materjale Saksa tsensuurile, mis oli nõukogude omast leebem, meenutab kirjandusteadlane Janika Kronberg.

Vist 1992. aasta suvel jalutasime Arvo Mäega Tartus ja mäletan, et talle oli eriti oluline käia ka Postimehe toimetuses, kus ta vahest veerand tundi vestles kinnise ukse taga tollase peatoimetaja Mart Kadastikuga. Rootsis sai Mägi tänu abikaasa Liidia tulusale arstiametile peaaegu täielikult pühenduda kirjanduslikule tegevusele, mis on jätnud jälgi igasse žanri.

Postimehe aega jäävad ka Mäe esimesed kirjanduslikud suleharjutused, milles leiduvad tulevase suurteose eod. Margus Visakõivu nime all ilmunud joonealustes «Maamehe mõtisklusi» on silmapaistval kohal mälu ja põlvkondade järjepidevuse teema. Üheks inspiratsiooniallikaks said Mäele varakult Euroopa suured suguvõsaromaanid ja juba tema esimene romaan «Hõbedane noorus» (1949) kandis alapealkirja «Peatükke Karovonide perekonna kroonikast». Varajasse loomingujärku kuulub ka Mäe suurejooneline proosaideaal – luua mahukas romaan, mille ülesehitus oleks võrreldav katedraaliga ja milles kajastuks kogu eesti rahva võitluste ja kultuuri ajalugu.