Leon Glikman ⟩ Valitsus plaanib määrusega seaduse «seljatada»

Raielank. Pilt illustratiivne Foto: Ardi Truija

• Riigimetsa müük enampakkumiseta vajab iga üksikjuhtumi puhul veenvate põhjenduste esitamist.

RMK on seadusega sätestatud erandi reegliks muutnud, müües valdava osa puidust enampakkumiseta. Selline määrusega seaduse «seljatamine» on vastuolus võimude lahususe põhimõttega, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman. 

Määrusi on võimalik vastu võtta, kui selleks on seadusandja kehtestanud delegatsiooninormi, mis minu arvates antud kaasuse puhul puudub (Riigimetsa majandamise keskus (RMK) saab plaani kohaselt õiguse kehtestada tingimusi kestvuslepinguga puidu müümiseks näiteks kavandatavate puidukeemiatehaste huvides, puidumüügilepinguid avalikustama eelnõu ei kohusta. «Valitsus ja RMK sillutavad puidukeemiatehastele riigimetsaga teed» PM 21.06.2023)

Täitevvõimu poolt kehtestatav määrus ei või minna vastuollu seadusega sätestatud riigivara võõrandamise põhimõtetega.

Vastavalt riigivaraseadusele ja metsaseadusele on riigiasutuse poolt riigi vara võõrandamise põhivormiks enampakkumine. Sellele on metsamüügi osas tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll.

Enampakkumine võimaldab saavutada kõige ausama, läbipaistvama ning rahaliselt tulusama tulemi. Metsaseadus küll sätestab erandi, kus vara võõrandaja võib otsustada võõrandamise enampakkumiseta, kui võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu. Kasu all mõeldakse kasu riigile, mitte aga ametkonnale, ametnikule või viimase poolt soositud koostööpartnerile. Nagu iga erand, enampakkumiseta müük vajab iga üksikjuhtumi puhul veenvate põhjenduste esitamist, milliseid pole ma seni kuulnud.

RMK on seevastu seadusega sätestatud erandi reegliks muutnud, müües valdava osa puidust enampakkumiseta. Põhiseadusliku võimude lahususe põhimõttega oleks vastuolus seadusega sätestatud reeglite täitevvõimu poolt kehtestatava määrusega «seljatamine».

Lisaks on muudatuste näol tegemist avalikku kontrolli pärssiva halva ideega, mis vähendaks eelarvelisi laekumisi, suurendaks ametnike suvaotsustusõigusi ning hägustaks riigivalitsemise läbipaistvust.