AJALUGU ⟩ Roosevelti sada päeva ja Eesti

Töötu mees suure majanduskriisi ajal New Yorgi tänaval 1935.  Foto: Lewis W Hine/Reuters/Scanpix

Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on kõlanud üleskutsed anda valitsusele sada kriitikavaba päeva. Taas on tehtud ettepanekuid anda valitsusele ilma teda kritiseerimata võimalus tegutseda. Praegu tunduvad need nõudmised isegi õigustatumad kui varem.

Eesti meedia abil on loodud arvamus, et majandus ja eriti rahandus on kriitilises seisus ja vajavad sekkumist. Nii on kerge osutada võrdlusele ja kinnitada, et ka Eesti vajab uut lähenemist, uut tehingut (New Deal). USA president Franklin Delano Roosevelt (1882–1945) sai sellise võimaluse märtsis 1933. Presidendi algatused olid suunatud sisepoliitikale, nagu enamasti Ameerika ajaloos on olnud. Seepärast on tema esimese saja päeva rahvusvaheline taust jäänud tavaliselt tagaplaanile. Nende päevade jooksul toimusid aga ka mitmed USA välispoliitikat muutvad arengud.

Esmalt asuti rahustama vahekordi oma (Monroe doktriiniga kaetud) läänepoolkeral. Seda suunda realiseerisid eelkõige uus riigisekretär Cordell Hull (1871–1955) ja tema lähemad abilised. USA peamised mured olid aga tekkinud pigem Kaug-Idas ja Euroopas, vastavalt Jaapanis ning Saksamaal. Seepärast muutus üha olulisemaks mõlema lähima suure naabri – Venemaa küsimus.