MIHHAIL KÕLVART ⟩ Vaenulikkus Euroopa aluste suhtes ja tühistamiskultuur Eestis

Peaminister Kaja Kallas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart avasid Lühikese jala värava. Foto: Sander llvest

Kui lihtne on tänapäeval saada tembeldatud «homofoobiks» või «Kremli agendiks» ning sageli pannakse nende vahele ka võrdusmärk, kirjutab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond).

Teadupärast pani kristlus aluse euroopalike väärtuste süsteemile ja kultuurilisele arengule. Vähemalt üks poliitiline partei Eestis väidab, et tal on pikaajaline arengukava, näiliselt kahesaja aasta peale. Tegelikult pole neil aimugi, kuidas nende algatatud maksureform mõjutab riigi majandust isegi lähiaastatel. Tuleb tunnistada, et pole ühelgi erakonnal süsteemse arengu kontseptsiooni kauemaks kui üheks valimistsükliks.

Teisalt on kristlik kirik juba kakstuhat aastat tõestanud, et on võimeline mõjutama protsesse pikas ajavaates. Esimene hoolekandeasutus ja haigla, Jaani seek, rajati kiriku poolt ning leidis mainimist juba 1237. aastal. Esimesed koolid Eesti territooriumil rajati 700 aastat tagasi kloostrite ja koguduste poolt. Tänu protestantismi tulekule muutus eestikeelne haridus juba 500 aastat tagasi võimalikuks. Varaseim säilinud eestikeelne raamat on luterlik katekismus aastast 1535. Rääkimata sellest, et just protestantismi ideoloogia mõjutas progressi ja majanduskasvu Euroopas.