AIVO LILL ⟩ Riigikohus on perekonna küsimuses kahvlisse sattunud

Õnnelik perekond. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Riigikohtul on dilemma, kas lähtuda opositsiooni kaebuse lahendamisel seaduse tekstist, nagu tehti põhiseaduse tõlgendamisel perekonna küsimuses, või seaduse mõttest, mida riigikohus põhiseaduse perekonda puudutavas punktis ei näinud, kirjutab matemaatik Aivo Lill (EKRE).

Nimelt saame riigikohtu halduskolleegiumi määruses asjas 3-3-1-19-17, milles on tegemist kahe samasoolise isiku kaebusele vastamisega, lugeda kohtu poolt öelduna järgmist: «Perekonnaelu erinevad aspektid on kaitstud PS §-dega 26 («Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.») ja 27 («Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.»). Perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonna liikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel.»

Riigikohus on siin minu hinnangul kasutanud selgelt JOKK-skeemi, öeldes et «tekstis ei ole seatud sõltuvusse» ja «ei ole leitavad ka tõlgendamise teel». Tegelikult tähendab riigikohtu selline sõnastus aga väidet, et põhiseaduse koostaja (põhiseaduse assamblee) räägib põhiseaduses perekonnast, ilma et ise teaks, mida see perekond tähendab.