JUHTKIRI ⟩ Läänel peab olema Hiinaga suhtlemiseks ühtne strateegia

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Venemaa nõrkus annab trumbid Hiinale.
• Lääne huvides on Hiinaga kõneleda.
• Lääs ei tohi lasta Hiinal end lõhestada.

Lääs vajab Hiinaga suhtlemiseks ühtsemat strateegiat, sest erimeelsused Lääne leeris annavad Pekingile oma huvide edendamiseks piisavalt manööverdamisruumi. On ka Eesti huvides, et Lääs leiaks Hiinaga suheldes ühtse hääle.

Kui suhetes Venemaaga suutsid lääneriigid pärast Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aasta 24. veebruaril seljad kokku panna ja võtta Venemaa suhtes karmim positsioon, siis Hiina suhtes pole veel ühtsust leitud. Muidugi leidub ka Lääne Vene-poliitika kohta erisuguseid nüansse, kuid kindlasti võib öelda, et Lääne Vene-poliitika on ühtsem kui Hiina-poliitika.

See ei tähenda, et Lääne Hiina-strateegia peaks karmuselt sarnanema Venemaa omaga. Oluline on, et Hiinal ei õnnestuks kasutada jaga-ja-valitse poliitikat suhetes Läänega. Võib-olla parimaks näiteks sellest poliitikast on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutine visiit Hiinasse, kus neid koheldi täiesti erinevalt.

Hiinasse saabus viieaastase vaheaja järel kõnelustele USA välisminister Antony Blinken. Ta pidi Hiinat külastama juba veebruaris, aga siis jäi visiit ära väidetava Hiina luureõhupalli allatulistamise pärast USA kohal. Praegugi ei oodata Blinkeni visiidist suuri läbimurdeid, kuid diplomaatiliste kanalite lahti hoidmine ja kõrgetasemelised visiidid on dialoogi puudumisest paremad.

Joe Bideni administratsioon on tegelikult jätkanud Donald Trumpi jäika kurssi Hiina suhtes, ainus erinevus on koostöölootus kliimapoliitikas. Mõistagi muutis mängulauda Venemaa kallaletung Ukrainale eelmisel aastal, mis seadis ka kogu Hiina-poliitika teise valgusse.

Blinkeni visiidiga samal ajal on Berliinis külas Hiina kaubandusdelegatsioon. Hiina on olnud Saksamaa suurim kaubanduspartner seitsmendat aastat järjest, nii et Saksa otseinvesteeringud Hiinasse jõudsid eelmisel aastal 11,5 miljardi euroni. Ent nagu Läänes tervikuna, valitsevad Hiina suhtes erimeelsused ka Saksa valitsuskoalitsioonis. Nii sõitis Saksamaa kantsler Olaf Scholz üle koalitsioonipartnerite roheliste vastuseisust lubada Hiina konglomeraadil omandada 24,99-protsendiline osalus Hamburgi sadamas.

Kui Saksamaal on Hiinaga head kaubandussuhted, siis USA-l ja mitmel teisel lääneriigil mitte. Siin on üks mõttekoht, kuidas parandada Lääne ühtsust Hiina suunal.

Lääne Hiina-strateegia ühtsus peab olema Venemaa nõrgestamise eesmärgist kantud. Venemaa läbikukkumine Ukrainas on pannud Pekingi ilmselt pead murdma, kas tasub Taiwani rünnata. Samal ajal ei ole Pekingile Venemaa kokku kukkumine kasulik, sest Hiina saab Venemaa olemasolu  ära kasutada mõjutusvahendina suhetes Läänega.

Venemaa liitlastest ja partneritest ilma jäämine ja sõjaline ebaedu annavad trumbid Pekingile, kes kohtleb Moskvat juba väiksema vennana. Seda enam peab Lääs ponnistama leidmaks Hiina suhtes ühtne hääl.

Venemaal ja Vladimir Putin on nurka aetud. Ukrainas pole edu saavutatud ja üha rohkem riike küsib Putinilt, kas Moskva peaks sõja lõpetama. Nii palusid eile Peterburi majandusfoorumil seitse Aafrika riiki Putinil sõda Ukrainas lõpetada. Mitmeid Aafrika riike on peetud Venemaa liitlaseks, kuid on selge, et sõda kahjustab ka nende huve.

Venemaa liitlastest ja partneritest ilma jäämine ja sõjaline ebaedu annavad trumbid Pekingile, kes kohtleb Moskvat juba väiksema vennana. Seda enam peab Lääs ponnistama leidmaks Hiina suhtes ühtne hääl. Vastasel korral saab Peking jätkata oma killustamismängu Läänega ja pumbata Moskvast välja veel rohkem järeleandmisi. Eesti julgeolekut tugevdab nõrk Venemaa ning Lääne ühtne positsioon suhetes Hiinaga.