AIMAR ALTOSAAR ⟩ Jaanipäevaks pruuniks kõrbeb muru

Jaanituli Foto: Urmas Luik

Jaanipäeva muutunud tähendusest ja sisust kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.

Mõne päeva pärast on jaanilaupäev, mille ootamise ja selleks plaanide tegemisega on vähemalt noorem osa eesti rahvast juba nädalaid hõivatud. Kõigil on meeles muistsed jaanipäevakombed, et tuleb teha lõket ja selle kõrval pidu panna. Muud kombed ja rituaalid aga on aja jooksul ununenud. Seegi, et lõket tehti vanasti külatanumal naabritega ühisel jõul ja et nõukogude aastakümnetel peeti jaane sageli oma koduõuel.

Sellel ajal korraldasid ühismajandid jaanilaupäeval auto- ja traktorirehvide põletamise läbu ühes ohtra viinaviskamise, õllejoomise ning muusikalaadse lärmiga. Mõneski kohas tõmbasid lõõtsa vanad külapillimehed ka nooredki pandi vana kombe kohaselt üle lõkke hüppama, kuid 1980. aastaiks meenutasid suured jaanituled pigem sovjetlikke prazdnik'e, mitte vanarahva suurt pööripäevapüha. Lätlaste liigo-liigo laulud ja lillepärjad jäid eestlastele kättesaamatuks unistuseks, neile pole tänapäevalgi midagi samaväärset kõrvale tekitanud.