JUHTKIRI ⟩ Valitsuse tarbetu maksutõus kägistab majandust

Intresside tõus viib laenumaksete kallinemisega rahakotist suurema summa. Foto: Ibrahim Boran/ Unsplash

• Euroopas on inflatsioon kõrgem kui USAs.
• Maksutõus tabab eeskätt vaesemaid.
• Intressimäärade muutus mõjub majandusele pikema aja peale.

Valitsuse uuest aastast plaanitav käibemaksutõus annab niigi keerulisel ajal lisahoobi inimeste rahakotile.

Neljapäeval tõstis Euroopa Keskpank taas veerandi protsendi võrra oma intressimäärasid. Sellega on euroala intressimäärad tõusnud aastaga nelja protsendi võrra. Keskpanga juhid lubavad, et need tõusevad veel.

Kui kõrgele intressimäärad kerkivad ja kui kauaks sellele tasemele jäävad, on praegu keeruline arvata. Rusikareegel ütleb, et inflatsiooni pidurdamiseks peaks intressimäärad olema sellega võrdsed või kõrgemal.

USA keskpanga Föderaalreservi juht Jay Powell ennustas, et sealsed intressimäärad jäävad samaks umbes kaheks aastaks – kui just midagi ootamatut aset ei leia muidugi. USAs on intressimäärad 5–5,25 protsenti, euroalast märksa kõrgemad. See tase on enam-vähem võrdne maikuu alusinflatsiooniga (millest on välja arvatud energia- ja toiduhindade mõju), mis USAs ka pidurdumise märke näitab. Euroala alusinflatsioon püsib juba kuid kangekaelselt üle viie protsendi.

Intressimäärade tõusu mõju tuleb majandusse viitajaga. Ehk praeguse intressimäära täielikku mõju tunneme alles millalgi järgmise aasta teisel poolel. Ja kui need edasi tõusevad, siis venib ka mõju pikemaks.

Käibemaksutõus tabab kõige valusamalt just vaesemaid, kelle sissetulekust läheb suurem osa tarbimisse kui jõukamatel. Eesti valitsus ju esmatarbekaupade käibemaksuerisusi ei armasta.

Tänases Postimehes räägib Eesti Panga president Madis Müller, et Eesti on «väga väikeses majanduslanguses», ja loodab aasta teiselt poolelt paremat.

Aasta esimeses kvartalis langes SKT möödunud aasta sama ajaga võrreldes üle kolme protsendi. Postimees ei oska arvata, kui suur peaks majanduslangus olema, et see Eesti Panga härradele tajutavaks muutuks, aga ettevõtjad ja teised lihtinimesed ennast igatahes praegu kuigi kindlalt ei tunne.

Sisenõudlus on Eestis nõrgenenud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ootab ERRile antud intervjuus tööpuuduse kasvu ega usu, et inimeste sissetulekud suureneks. Arvatagi ei luba see sisenõudlusele omakorda midagi head.

Erilist leevendust ei paista ka meie tähtsamate kaubanduspartnerite poolt, kellel on kõigil endal keeruline. Meie ettevõtjate jaoks on ebasoodus ka Põhjamaade valuutade kurss euro suhtes.

Järgmisel aastal kavatseb Eesti valitsus tõsta käibemaksu, mis majandust veel omakorda pidurdab nagu maksukoormuse tõus ikka. Käibemaksutõus tabab kõige valusamalt just vaesemaid, kelle sissetulekust läheb suurem osa tarbimisse kui jõukamatel. Eesti valitsus ju esmatarbekaupade käibemaksuerisusi ei armasta.

Valitsus põhjendab maksutõusu suurenenud eelarvekulutustega, eeskätt riigikaitsevajadustega. Tegelikult läheb käibemaksutõusu eeskätt vaja selleks, et täita auk, mis tekib ülejärgmisel aastal, kui kaob nõndanimetatud maksuküür. Sellega langeb jõukamate inimeste maksukoormus.

Nii tõstavad valitsuserakonnad, Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid keerulisel ajal vaesemate maksukoormust, et täita oma majanduslikult nõrgalt põhjendatud, kuid kõlavalt välja hüütud valimislubadust, mille võiks rahulikult edasi lükata.