DIANA HARLAMOVA ⟩ Narvalased ja narvatšid – milles on vahe?

Narva raekoda. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Viimasel ajal olen sageli mõelnud, miks on Narva kuvand nii mitmetähenduslik. Ühest küljest – arenev, mugav, ilus linn. Teisalt on suur provintslik arusaamatus. Lõpuks jõudsin järeldusele, et probleem – äärmiselt oluline, kuigi mitte ainus – peitub selles linnas elavates inimestes. Ja need inimesed jagunevad kahte kategooriasse – narvalased ja narvatšid, kirjutab Narva ajakirjanik Diana Harlamova.

Narvalased on linlased, kes kohtlevad linna ja üksteist austusega. Mitte sõnades, vaid tegudes. Sellel, kas nad sündisid selles linnas või kolisid siia omal ajal, pole tähtsust. Narvalased on viisakad ja heasüdamlikud, võtavad osa linna elust, tunnevad huvi piirkonna poliitika vastu ja neil on linnakodanikena isiklik seisukoht. See narvalaste kategooria ei oota, et jumal valitsuse isikus kingiks neile piimajõed ja pudrumäed, töö, raha ja üleüldise heaolu maailma.

Need inimesed on harjunud töötama, õppima, omandama uusi teadmisi ja mis kõige tähtsam, looma midagi uut. Enda jaoks, teiste jaoks, linna jaoks. Nad teavad, kuidas avalikes kohtades käituda, õpetavad seda oma lastele ja lastelastele. Nad mõistavad, et lisaks nende vaatenurgale on ka teisi ja nende maailmapilt pole kaugeltki ainus. Nad teavad, et hea elu algab kõikjal – olgu Narvas või Nairobis – neist endist ja ainult neist endist.