AK kirjanduskool ⟩ Võtmed Varblase juurde

Hannes Varblane, «Sina armasta mind» Foto: Raamat

Homme kell 17 avatakse Tartus selle linna luuletajat Hannes Varblast mälestav monument Promenaadi kohviku ja Vallikraavi tänav 1 sisehoovis. Kõigest aasta tagasi Varblane Eesti teises servas veel elas ja hingas, kuni jõudis aeg siit piinast ära minna. Kindlasti võib Varblase ausammast näha ka kui nn Tartu vaimu mateeriat, kirjutab kriitik ja kirjanik Tarmo Teder.

Seda linna Hannes oma südames armastas, Tartu andis talle tihti luulelisi impulsse ja kannatusi ning tundub, et linn oma valitsejatega mõistab lahkunud Varblasest lugu pidada, rääkimata headest tuttavatest ja sõpradest. Sest Varblane oli paljudele oma, aga päris kätte andis ennast vahest väga vähestele. Meie tutvumise ajal elas ta koos abikaasa ja viieaastase pojaga Supilinna läbikäidava toa raamatuist pungil kapi taga.

Nende ridade kirjutaja pole kirjandusteadlane, kuid kirjutamist kui loomingut omajagu mõistev, kellel oli õnn ja au Varblasega paar hooaega 1980. aastate alguses ja ka hiljem hooti lähemalt kokku käia. Brežnevi aja lõpus pidime olema Annelinna raamaturikkas korteris silmini täis, et salaja sahtlisse luuletanu tõmbaks lahti kapi alumise laeka ja sealt käsikirja patakast üht-teist ette loeks, ise justkui midagi häbenedes.