Ma tean, et see teema on tundlik, aga pean kirjutama. Viimastel päevadel on palju räägitud usulisest vägivallast. See nähtus on olemas ja ma ei taha kuuldagi juttu, et see nähtus kuulub minevikku, leiab aset vaid Aafrikas ja Ameerikas ning et see ei ole Euroopas probleem. On küll ja mitte ainult islamiga seoses.
Euroopas on pandud toime suhteliselt vähe vihakuritegusid, mida on põhjendatud kristliku usuga, kuid mõtteviis, et osa kristlasi on mingid Jumala vaenlased, kes tuleb paljastada ja kahjutuks teha, on levinud ka Euroopa, sh Eesti kristlaste seas. Põgusad sattumised erinevatesse kristlikesse foorumitesse ja Facebookis kohatud mõtteavaldused on mind selles veennud, nagu ka kõnelused usulist vägivalda pooldavate kirikuliikmetega. Neid on paraku paljudes kirikutes. Enamasti ei pooldata küll füüsilist vägivalda, vaid vaimset - «paljastamist ja kahjutuks tegemist», kuid olen lugenud paraku ka unistusi ühiskonnast, kus kirik kehtestaks karmid «ususeadused» ja karistatakse neid, kes neid ei järgi.
/nginx/o/2023/12/08/15771147t1hc957.png)
/nginx/o/2022/07/23/14714500t1h4022.jpg)