Aasta ema valimisel on oluline selle sümbolväärtus ja autasustamise rituaalsus, kirjutab kolumnist Indrek Schwede.
INDREK SCHWEDE ⟩ Ees ootavad uued lahingud emade nimel (7)
Igasuguste tiitlite ja aasta tegijate auhindade väljaandmine on riskantne tegevus. Mõne aja pärast võib laureaat anda põhjust see temalt ära võtta. Nii on värskelt juhtunud Johanna-Maria Lehtme ja Postimehe aasta inimese tiitliga. Varem on ära võetud näiteks aasta ema tiitel naiselt, kes väärkohtles oma kasulapsi. Need juhtumid lörtsivad avalikkuse silmis väärt aunimetust ja nörritavad selle väljaandjaid. Paraku pole keegi kaitstud selle eest, et auhinnatu väär- või jubeteod mõne aja pärast välja tulevad. Või saab ta nendega hakkama tulevikus.
Näiteks ajakirja Time aasta inimeseks on Adolf Hitler olnud ühel (1938) ja Jossif Stalin kahel korral (1939, 1942). Tõsi, Time teeb oma valiku selle põhjal, kes on meie elu viimase aasta jooksul enim mõjutanud, ja selle definitsiooni kohaselt võib valida ka kurjameid. Praegusel tundlikul ajal ei tuleks see muidugi kõne allagi. Ja õige kah, sest sellist sorti auhindade üks eesmärke peaks olema positiivse ja eeskujuks oleva inimese esiletõstmine.