JUHTKIRI ⟩ Tülitsejad said presidendilt noomida

President Alar Karis Foto: Sander Ilvest

• President meenutas koalitsioonile valimiseelset lubadust parlamentarismi tugevdada.
• President pole ainus, kes patiseisu viljatusele tähelepanu juhib ja lahendust ootab.
• Mitmed Eesti juristid on teinud ettepanekuid, mida riigikogu kodu- ja töökorras muuta.

Eesti on parlamentaarne riik ja see on demokraatia parim tagatis. Parlamendi tüliküsimusi saab lahendada eeskätt parlament ise. Aga kui riigikogu seda ei tee ja püsib raugematus laupkokkupõrkes, siis on see kogu riigi asi ning häda.

Täna ütles oma sõna president Alar Karis. President ei saa pakkuda palju peale moraalse autoriteedi. Seda olulisem on aga tema avalduste toon ja ajastus.

Valitsuse otsus siduda seaduseelnõude vastuvõtmine riigikogus usaldushääletusega on presidendi sõnul koalitsiooni jaoks ühtaegu nii võimalus kui ka oht. Võimalus seisneb selles, et riigikogu töö pääseb kännu tagant lahti ning opositsioonil ei saa olla seaduste suhtes vetoõigust. Oht seisneb aga selles, et riigikogu roll kärbub, parlamentaarne arutelu soikub.

Presidendi avaldus tuli mõni minut enne seda, kui riigikogu suutis peretoetuste eelnõu vastu võtta ning samuti usaldusküsimusega seotud maksuseaduste lugemine sai alata. Võimalik, et kriitikanooled valitsuskoalitsiooni suunas olid teadlikult ajastatud, kandes sõnumit: «Ärge arvake, et nii ongi normaalne!»

President meenutas ka valimiseelset lubadust parlamentarismi tugevdada, mille puhul riigikogu peab rohkem keskenduma poliitilisele debatile ja täitevvõimu järele valvamisele. See aga eeldab koalitsiooni ja opositsiooni ühist teed, sest mõtestatud kriitikal ei saa lasta raisku või kõrvust mööda minna.

Presidendi avaldus tuli mõni minut enne seda, kui riigikogu suutis peretoetuste eelnõu vastu võtta ning maksuseaduste lugemine sai alata.

Tekib küsimus, mida peaksid Eesti ääremaade inimesed arvama protseduuri üle jagelevatest poliitikutest, kui meil ilmuvad valusad ülevaated, et hooldusreformiks antud raha on rikaste omavalitsuste poole kaldu ja uhkelt lubatud kiire internet Kagu-Eestisse ei jõua. Vahepeal jääb mulje, et riigikogu ei tegele päris probleemidega, mitte ei remondi riiki, vaid lausa lõhub.

President pole ainus, kes patiseisu viljatusele tähelepanu juhib ja lahendust ootab. Tunnustatud juristid Allar Jõks ja Jüri Raidla tegid ettepaneku, mida riigikogu kodu- ja töökorras muuta, et parlamendi töö takistamist piirata ning anda opositsioonile täiendav kaitsemehhanism mittejõustunud seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks.

See on kindlasti mõte õiges suunas, ehkki võib öelda, et kui opositsioon ja koalitsioon ei suuda riigikogus milleski kokku leppida, siis ei suuda nad kokku leppida ka protseduuri muutmises.

Praeguse vastasseisu puhul pidas opositsioon vajalikuks riigikohtult aru pärida. Kui aga sellisedki päringud igapäevaseks muutuvad, ei pruugi see poliitilist kultuuri parandada, pigem on oht, et ka kohtule hakkavad osaks saama poliitilised süüdistused. See pole hea areng, riigikogu vajab ikkagi toimivat enesekorraldust.

Riigikohtunik Ivo Pilving püstitas Postimehes (13.6) küsimuse, kas riigikogu töökord ja meie poliitiline süsteem laiemalt saaks paremini soodustada fraktsioonide koostööd. Vähemalt arusaam mängureeglitest peab ju olema ühesugune. Lahendus on siin aga palju mitmekihilisem kui obstruktsiooniks võetavate vaheaegade pikkuse või esitatavate arupärimiste arvu piiramine.