Me peame käivitama tegeliku kodanikuaktiivsuse, mis on vaba erakondlikust avalikust lõrisemisest ja ühiskonnagruppe omavahel tülli ajavast poliittehnoloogiast, kirjutab disainer Mati Nuut.
MATI NUUT ⟩ Peame käivitama tegeliku kodanikuaktiivsuse (5)
Eelmisel nädalal jõin kohvi noortevaldkonna pikaaegse töötajaga. Arutasime noorte suhtumist ühiskonnas ja poliitikas toimuvasse. Hirm, äng ja apaatia. «Kuidas oleme sellise ühiskonnani jõudnud?» küsivad need, kelle päralt peaks olema tulevik. Vestluskaaslane ise teatas, et üritab ignoreerida avalikkuses toimuvat. Ei ole raske järeldada, milline on meie eilse ja tänase poliitkultuuri mõju noorte vaimsele tervisele, millest kõnelevad kurja keelt Tervise Arengu Instituudi ja Eesti inimarengu aruande andmed. Huvitav, kas meie poliiträhklejad ise aru saavad, millist eeskuju nad oma käitumisega noortele annavad, milliseid vaimse tervise häireid toodavad?
Kaks nädalat tagasi vestlesin Enn Veskimägiga. Ajendiks intervjuu Eesti Ekspressis, milles Enn väitis, et poliitikud kuulavad su ära, aga kuulda ei võta. Olen samuti oma tegemiste käigus kokku puutunud tipp-poliitikutega. 2011. aasta aprillis ei pidanud toonane kaitseminister Mart Laar paljuks sõita 156 km Tallinnast Kassinurme mägedesse, et seal minu korraldatud ajaseiklusel «Jüriöö ülestõus» innustuskõne pidada.