Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

ANALÜÜS Venemaa erivägede eripärad Ukraina lahingutes

Copy
Ukraina eriväelased on rünnakute korraldamises ja vastase tegevuse häirimises märksa tõhusamad. Pildil Ukraina eriväelased Harkivis enne ülesannete täitmisele saatmist 30. jaanuaril 2015
Ukraina eriväelased on rünnakute korraldamises ja vastase tegevuse häirimises märksa tõhusamad. Pildil Ukraina eriväelased Harkivis enne ülesannete täitmisele saatmist 30. jaanuaril 2015 Foto: STANISLAV BELOUSOV / REUTERS

Moskoovia on alati hoidnud au sees ja kasutanud erivägesid, mis on nüüd kadunud või tavapäraste lahingute käibevara. Mis juhtus ning milliseid märke võib välja lugeda, kirjutab julgeolekuekspert Erkki Koort.

Venemaa on oma sõjalise võimsuse kirjeldamisel toetunud aastaid lisaks tuumapommile ja analooge mitte omavatele relvadele (loe: valedel põhinenud maineprojektidele) veel ka erivägedele. Nende kuvandit on ehitatud aastaid ning lühemates või väiksemates sõjalistes operatsioonides ka kasutatud. Näiteks olid need esirinnas Krimmi hõivamisel 2014. aastal, Gruusia-vastases agressioonis 2008. aastal ja loomulikult ka mõlemas Tšetšeenia sõjas.

Noist konfliktidest kanduvad hääled tänasessegi. Näiteks avas Wagneri ja tšetšeenide viimases sõnasõjas suu ka Wagneri üks juhte Dmitri Utkin ja tuletas mägilastele meelde, et nad on varemgi vastakuti olnud, enne kui Kadõrovite klann vahetas poolt ning läks Kremliga koostööle. Utkin oli nimelt Tšetšeenia sõdade ajal Venemaa sõjaväeluure GRU eriüksuslane.

Tagasi üles