Juhtkiri ⟩ Ukraina vastupealetung peab andma vastuseid nii sõjalistele kui ka diplomaatilistele küsimustele

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Ukraina vastupealetungi uudiseid varjutab sõjaudu.
• Ukrainal on vastupealetungiga kaalul palju.
• Allianss ei tohiks unustada, et tegelikult võitleb Ukraina terve Euroopa vabaduse eest.

Teated Ukraina vastupealetungi algusest lubavad olla mõõdukalt optimistlikud, ent tuleb ka silmas pidada, mis eesmärki Ukraina hetkel vastupealetungiga taotleb.

Ukraina oli eileõhtuse seisuga vabastanud neli küla, kuid mingisugust suurt strateegilist läbimurret need ei tähendanud. Julgeolekuekspert Rainer Saks hindas eilses Postimehe sõjastuudios, et tegemist võib olla pigem eelduste loomisega vastupealetungiks.

Nagu ka eelmise Ukraina vastupealetungi ajal, varjutab uudiseid sõjaudu. Me ei saagi praegusel ajahetkel täpselt teada, kas Ukraina vastupealetung tuleb suunaga Berdjanskile või on tegemist lihtsalt mingisuguse pettemanöövriga. Kõik sõjandusteoreetikud ütlevad, et pealetungi õnnestumiseks läheb vaja ootamatust – vaenlane ei tohi teada, millal rünnak algab. Teiseks ei tohi vaenlane teada, kust rünnak tuleb, sest siis ta saab sinna koondada enim ressursse. See, et venelased peavad tegelema Ukraina vastupealetungi koha äraarvamisega, tähendab, et nad peavad hoidma oma ressursse valmis terve rindejoone ulatuses. Kahhovka tammi õhkulaskmine võis tähendada Venemaa katset ära arvata Ukraina vastupealetungi suund. Kahhovka tammi õhkulaskmine võis seega näidata ka venelaste meeleheidet ja seega peab rahvusvaheline üldsus suurendama sanktsioone Venemaa vastu ja survet kolmandatele riikidele mitte Venemaaga koostööd teha.

Samas on Ukrainal vastupealetungiga kaalul palju. Seda nii sõjalises kui ka diplomaatilises mõttes. Sõjalises mõttes näitaks vastupealetungi õnnestumine Vene armee haavatavust ja annaks ukrainlastele juurde eneseusku ja võtab pöördvõrdelist usku ära venelastelt. Küsimus on samas selles, missugused on täpselt hetkel Ukraina vastupealetungi eesmärgid – nende teadmine aitaks paremini hinnata vastupealetungi õnnestumist.

Poliitilise külje pealt näitaks praeguse vastupealetungi edu – nagu ka eelmine mullu –, et Ukrainale võib usaldada lääne relvi. Just edu lahinguväljal räägib enama relvastuse andmise poolt ja rahukõneluste vastu.

Me teame muidugi lõppeesmärki – Ukraina territooriumi vabastamist Vene vägedest. Aga kas praegu tahavad ukrainlased lihtsalt testida oma armeed, lõigata ära Venemaa maismaakoridor Krimmiga või veel midagi, seda me ei tea. Ilmselt saab teha täpsemaid oletusi vastupealetungi suundade selgudes.

Poliitilise külje pealt näitaks praeguse vastupealetungi edu – nagu ka eelmine mullu –, et Ukrainale võib usaldada lääne relvi. Just edu lahinguväljal räägib enama relvastuse andmise poolt ja rahukõneluste vastu. Kui aga Ukraina vastupealetung peaks ebaõnnestuma, tugevneb kohe rahupooldajate leer. Sest küsitavaks muutub sõjalise edu võimalus ja Ukraina sõda võib võtta läänerinde kuju Esimeses maailmasõjas, kus armeed väga napilt kuhugi liikusid ja iga meetri pärast langes tuhandeid mehi.

Ajalises mõttes ei saa silmist mööda lasta ka NATO tippkohtumist 11.–12. juulil Vilniuses. Küllalt palju sõltub sellest, milliseks kujunevad Ukraina vastupealetungi tulemused, mida ütleb Põhja-Atlandi allianss Vilniuses Ukrainale. On selge, et allianss ei saa võtta enda ridadesse sõdivat riiki, kuid kahtlemata on sõda võitval riigil oodata NATO-lt positiivsemat sõnumit kui sõda kaotaval riigil. Allianss ei tohiks unustada, et tegelikult võitleb Ukraina terve Euroopa vabaduse eest.