:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7492481t1h920f.jpg)
/nginx/o/2022/11/23/14980606t1hd9c4.jpg)
Valitsus annab maksutõusudega kriisidest räsitud ühiskonnale kabelimatsu, leiab Aivar Kokk (Isamaa).
Ma teen ühe ennustuse: kusagil novembris või detsembris astub rahandusminister Mart Võrklaev riigikogu kõnepukki ning laulab ülistuslaulu Eesti majandusele ja koalitsiooni maksumuudatustele, sest tänavused dividendidelt tulnud maksulaekumised on olnud üle ootuste suured. Paar kuud hiljem peab ta järgnenud majanduslangust selgitades iga küsimuse vahele võtma närvide leevendamiseks lonks vett.
Minu prognoosi aluseks on ettevõtjana aastakümnetega tekkinud arusaam Eesti ettevõtlusest ja ettevõtjatest. Edukates Eesti firmades on aastatega kogutud jaotamata kasumit, mis on keset kriisi jäetud ootama majandusolukorra stabiliseerumist, et siis suunata see raha investeeringutesse ja laiemalt majanduse arengusse.
Nüüd, kui valitsus läheb ettevõtjaid paljude erinevate maksutõusudega ahistama, võetakse see raha dividendidena välja ja selle pealt tasutakse ka tänavu tulumaksu, et mitte järgmistel aastatel maksta 10 protsenti rohkem. Tulevased investeeringud jäävad aga nüüd ära, sest riskimaandamiseks hoitud raha on ettevõtetest välja võetud. Selle tulemuseks on parimal juhul majanduse paigaltammumine, pigem langus ja konkurentsivõime kadumine.
Täispilt pole veel hoomatav
Kuna valitsuse plaanitavad maksumuudatused puudutavad nii suurt osa meie maksusüsteemist, ei suuda veel keegi hoomata selle täispilti. Iga sektor on senini seisnud enda eest – näiteks meediaettevõtted on teinud tormi, et nende tulumaksumäär tõuseb üheksa protsendi peale, majutusasutused on saanud Pyhrrose võidu, et nende maksutõus piirdub nelja, mitte esialgu planeeritud 13 protsendiga. Kumbki sektor pole sealjuures kobarkriisidest veel taastunud ja ei tööta kasumlikult ehk juba need muudatused seavad need ja paljude teiste valdkondade ettevõtted väga ebasoodsasse seisu.
Sarnases kitsikuses on ka meie metsatöösturid, metalliettevõtja, transpordifirmad jne, kes on hambad ristis ära kannatanud koroonapandeemia, sõja mõjud ja energiakriisi nähes tunneli lõpus valgust. Nüüd osutub see pääsemise asemel valitsuse tossavaks auruveduriks.
Spetsiifilisi sektoreid puudutavate maksumuudatuste otsa tuleb lisada üldine käibe- ja tulumaksutõus, aktsiisitõusud jne. Muide mitmed aktsiisid tõusevad lausa järgneval neljal aastal, mitte pole tegu ühekordse sammuga. Seadustest kaovad paljud senised erisused, mis mõjutavad nii enamikke Eesti peresid kui ka kodu- ja autoomanikke. Kõige taga on Reformierakonna soov viia ellu enda luksuslik valimislubadus ja kuna keegi pole suurt pilti hinnanud, siis saavad nad väita, et sellest võidavad kõik eestlased. Tegelikkuses tähendab kogu kompott hoopis seda, et elu läheb paljudel inimestel ja ettevõtetel palju halvemaks. Tulumaksu suurenemise mõjul vähenevad paljudel inimestel sissetulekud ning käibemaksu ja aktsiiside suurenemisega suurenevad nende igapäevased väljaminekud, sealjuures veel teadmata mahus.
Me näeme esimesi mõjusid juba praegu
Inimesed on kõrge inflatsiooni mõjudes niigi hädas, kuid nüüd lükatakse neid veel sügavamale vaesusesse. Majandus langes esimeses kvartalis üle kolme protsendi ja inflatsioon on meil Euroopa üks suuremaid ning nii väiksemad kui ka suuremad ettevõtjad, näiteks toitlustuses ja tööstuses sulgevad juba uksi. Nende õlule laotavad maksud viivad nad koormast veelgi rohkem küüru. Ning see on alles koalitsiooni plaanide algus…
Kes tegelikult Eesti majanduse pärast muret tunnevad, nende hääled vaigistatakse koalitsiooni poolt ära. Seda olen kogenud rahanduskomisjonis, kus sisulist arutelu ei soovitagi avada ning näeme ka nüüd, kui eelnõud tulevad teiseks lugemiseks Riigikogu saali usaldusküsimusega seotult. See võtab ka neilt majandusasjus mõistlikelt reformierakondlastelt, keda ma olen oma parlamendis veedetud aja jooksul ikka kohanud, võimaluse rääkida nende valituse kavandatavatest sammudest ausalt.