Juhtkiri ⟩ Eesti majanduspilt paistab nukker

Päeva karikatuur, 12. juuni Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti SKT langes rohkem kui teistes Baltimaades.
• Ka senistel majandusmootoritel läheb kehvasti.
• Mõni loodab olukorra paranemist aasta teisel poolel.

Kui vaadata kõige levinumat majanduskasvu näitajat, võrdlust aasta varasema perioodiga, siis paistab pilt täiesti selge ja Eesti olukord Baltimaade hulgas kõige viletsam.

Esimeses kvartalis kahanes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) mullu sama ajaga võrreldes 3,2 protsenti. Leedus langes sama näitaja 2,5 protsenti, aga Läti sisemajanduse kogutoodang hoopis kasvas.

Statistikasse sügavamalt kaevudes saab muidugi omajagu lohutust leida. Lisandväärtuse languse järgi kahaneb vahe Leeduga peaaegu olematuks, kui vaadata majanduskasvu aga aastavõrdluse asemel kvartali kaupa, siis paistab hoopis Leedu olukord halvem. Võttes arvesse koroonapandeemiast toibumise kiirust, on aga Baltimaad kõik selle ajaga üpris kaugele jõudnud. Lätis oli vahepeal langus sügavam ja nii on lõunanaabrid ka pikemat aega toibunud.

Aga igatahes, olgu statistikaga, kuidas on, selge on see, et positiivseid märke Eesti majandusest liiga palju ei leia, kuigi mõni analüütik ootab aasta teiselt poolelt paremat. Kaasa ei aita ilmselt ka maksutõusuootused.

Üks valupunkt on meie viimaste aastate üks peamisi majandusmootoreid, info- ja sidetehnoloogia. Selles harus paistab omakorda halvas mõttes silma iduettevõtlus, mida intressimäärade tõus raskesti rõhub.

Teine probleem on siinse majanduskasvu senine teine oluline toetaja, kinnisvarasektor. Leedu kinnisvarasektorit on palju abistanud see, et maale on kolinud hulgaliselt varem Valgevenes tegutsenud IT-ettevõtteid, keda riik selles toetas. Lätis aga pole viimastel aastatel erilist kinnisvarabuumi olnud.

Positiivseid märke Eesti majandusest liiga palju ei leia, kuigi mõni analüütik ootab aasta teiselt poolelt paremat. Kaasa ei aita ilmselt ka maksutõusuootused.

Lisaks sõltub Eesti ehitussektor paljuski Põhjamaadest, Rootsis aga on ehitusmahud ülemöödunud aastaga võrreldes umbes poole võrra kukkunud. Eksport Rootsi on aprillis võrreldes mullusega langenud veel rohkem kui eksport Venemaale.

Baltimaadel on paljuski ühist, nagu suur sõltuvus ekspordist, sest kõigil on väike siseturg. Kõigi kolme olulisemate kaubanduspartnerite hulka kuulub Saksamaa, nii otse kui ka teiste kaubandusparterite kaudu. Tegu on nimelt enam kui poolte ELi liikmete tähtsaima kaubanduspartneriga. Saksamaa on euroala suurim majandus, mis moodustab peaaegu 30 protsenti.

Saksamaa majandus on nüüd aga juba kaks kvartalit järjest varasemaga võrreldes kahanenud. Pole ka kuigi palju märke, et lähiajal paranemist loota oleks. Kui sakslastel läheb kehvasti, siis kisub käekäik kiiva ka teiste riikide eksportivatel majandusharudel. Ja Saksamaa polegi ainus – hästi ei lähe ühelgi meie olulisemal kaubanduspartneril.

Majanduse käekäigu juures määravad paljugi psühholoogilised tegurid. Nende puhul mängib tavaliselt rolli ka võrdlus teistega, paljuski muidugi naabritega. See, kui meil teistega võrreldes kehvemini läheb, võib ka majandusele pidurdavalt mõjuda. Lootuskiiri tasub seega püüda, kui neid kuskilt paistab.