JUHTKIRI ⟩ Valitute vale ja omavoliga ei tohi leppida

Urmas Nemvalts joonistab. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Valimiskampaanias valetati maksutõusude kohta.
• Reformierakond loodab, et valijal on lühike mälu.
• Küsimus pole neljas protsendis, vaid kohtlemises.

Inimest, kelle sõnad ja teod ei lähe kokku, ei saa usaldada; inimene, kelle teod lähevad omavahel vastuollu, on kas kahepalgeline või põhimõttelage. Eesti Reformierakonna poliitikute käitumine on muutunud just selliseks.

Sellel nädalal tuli uudis, et Reformierakonna populaarsuse langus on peatunud ja erakond on taas tõusnud EKRE ees esimeseks. Võimalik tõesti, et ühiskond on nagu vägivaldses sõltuvussuhtes naine, kes nutab peatäie iga kord, kui kaasa teda kaltsuna kohtleb, aga annab siis andeks, et sama muster saaks taas ja taas korduda.

Just nii Reformierakond ühiskonda kohelnud ongi. Ja võibolla loodab seda tehes, et viisakas seltskonnas pigistatakse silm kinni või vaadatakse kõrvale. Aga kõik teavad, et see ei ole lahendus. Väärkäitumist tuleb seni süüks panna, kuni omavolitsejal muutub võimatuks oma tegusid korrata.

Valimiskampaanias maksutõusude kohta valetamine on lubamatu, isegi kui maksutõusud on vältimatud. Sisuliselt tähendas see ju valimiste võitmist valedega. Õigusriigis ei saa eesmärk pühitseda abinõu.

Oma varasema valitsuse kehtestatud perehüvitiste seaduse muudatuse tagasipööramine mõni kuu hiljem, samas kui selle kehtestamise kontekst ja eesmärgid ei ole muutunud, laostab usku seadusandlikku järjepidevusse ja ühiskonna õiguspärast ootust, isegi kui seaduse tagasipööramine pole otseselt põhiseadusega vastuolus.

Kusjuures tegu ei ole ühekordse hälbega, vaid korduva käitumismustriga. Aasta tagasi võttis üks teine Reformierakonna valitsus vastu seadusemuudatuse, millega langetas ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära üheksalt protsendilt viiele. Seda põhjendati nii: «Muudatus toetab Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud järjepidevas infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu, professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.» 

Ajakirjanduse kohus on teha kõik, et ühiskond ei unustaks sigadusi ning küüniliselt manipuleerivad poliitikud kaotaks nii oma mõju kui ka võimu.

Nüüd plaanib Reformierakonna uus valitsus ka selle otsuse tagasi pöörata, ehkki sõda Ukrainas kestab, Venemaa agressiivne propaganda ja inforünnakud pole kuhugi kadunud ning ajakirjanduse kättesaadavus on veelgi kannatanud seeläbi, et riigiettevõte Omniva ei suuda ajalehti tellijateni toimetada.

Üks anonüümseks jääda soovinud valitsusliige ütles Postimehele: «See on praegu ajakirjanduse ülereageerimine, sest mitte keegi ei surnud ära paarkümmend aastat, kui käibemaks oli üheksa protsenti, miks te siis just nüüd ära surete?» Tõesti, ajakirjandus ei sure ära. Aga teravnenud geopoliitilises olukorras on professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavus riigi sisemise ühtsuse hoidmisel keskse tähtsusega.

Küsimus ei ole mitte niivõrd selles neljas protsendis, vaid ühiskonna kohtlemises kaltsuna. Reformierakond loodab, et valijal on lühikene mälu ja populaarsus tuleb tagasi ning ta võib koalitsioone vahetades muuta paugupealt ka oma varasemaid otsuseid. Ajakirjanduse kohus on teha kõik, et ühiskond ei unustaks ja küüniliselt manipuleerivad poliitikud kaotaks nii oma mõju kui ka võimu.