/nginx/o/2020/12/21/13541941t1h4366.jpg)
/nginx/o/2023/01/16/15082742t1h6f8a.jpg)
Peaministril tuleb üle olla väiklasest solvumisest ja kiusust ning võidelda koos ajakirjandusega ühise eesmärgi nimel, kirjutab Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.
PRIIT HÕBEMÄGI ⟩ Kaja Kallas nõrgestab Eesti ajakirjandust ajal, mil Venemaa kulutab hiigelsummasid Eesti vastaseks propagandaks (54)
Kaja Kallasele ei meeldi vaba ja sõnakas ajakirjandus: maikuu keskel teatas ta, et «ajakirjandus on opositsiooni poole kaldu.» Peab olema väga elav fantaasia, et selliseid asju välja nuputada! Kas Eesti ajakirjandus on tõesti in corpore kaldu Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poole? Kriitika selle eest, et valitsus jättis valijatele avaldamata oma plaanid ulatuslikeks maksutõusudeks ei ole mitte ajakirjanduse «kallutatus», vaid valijaskonna ja kogu Eesti elanike arvamuse toomine valitsejateni, kes võibolla ilma selleta elaksidki täiesti omas mullis.
Isiklike antipaatiate väljaelamine ajakirjanduse käibemaksu tõstmise kaudu on aga veel üks samm valitsuse usaldusväärsuse allakäigutrepil. Seda me näeme Reformierakonna hoogsalt langeva reitingu järgi.
On jahmatama panev, kuidas ennast liberaalseteks nimetavad erakonnad vähendavad teadlikult kvaliteetajakirjanduse töövõimet seda kõrgemalt maksustades ajal, mil Venemaa valab tohutuid summasid sõjapropagandasse ja kasutab üha kavalamaid vahendeid võitluses meie inimeste mõistuse reostamise nimel. Just vaba ajakirjanduse on üks peamistest tegijatest, mis avastab ja lükkab ümber meie vastu punutud kuritegelikke plaane.
Vaba ja toimetulev ajakirjandus on Eesti kaitsevõime oluline osa. Seepärast tuleb peaministril üle olla väiklasest solvumisest ja kiusust ning võidelda koos ajakirjandusega ühise eesmärgi nimel – et Venemaa saaks sõjas lüüa ja Eesti kaitsevõime tugevneks, et meie piirid ja mõistus oleksid kaitstud. Me oleme ühel poolel rindejoont ja veel pole hilja tagurlikku otsust ära muuta. Seadustes on selleks kõik võimalused olemas (asendada 5 protsendiline käibemaks tõstmise asemel 4,99 protsendilisega) ja kui neid ei kasutata, siis näitab see soovi ajakirjandust karistada tõe rääkimise eest.
Valitsuse arvamus paistab olevat, et teeme valusad asjad kohe ära, küll hiljem ununeb. Võin kinnitada, et ülekohtune ja kiuslik ajakirjanduse käibemaksu tõstmine ei unune, vaid jääb teemaks, mis on üleval ka aasta ja kahe pärast. Kellele seda vaja on?