Aleksei ja Marcus Turovski ⟩ Parem petta kui kahetseda

Mark Antonius Puhkani illustratsioon Illustratsioon: Mark Antonius Puhkan

Matkimise oskus, selle efektiivsus on eriti tähtis kaitsekäitumises ja jahipidamises. Julgeme väita, et edukas maskeering, enda ja omade peitmine või endast vaenlastele hirmuäratava pettekujutelma loomine sõltub 75 protsendi ulatuses käitumisest ja kõigest 25 protsenti välimusest, kirjutavad Aleksei ja Marcus Turovski.

Sajad tuhanded veeloomade liigid, eelkõige väikesemõõdulised, on suuremal või vähemal määral läbipaistvad. Nende välimus püüab matkida vett, luua mulje, et neid ei ole seal, kus nad parasjagu liiguvad. Kuid sellest oleks vähe kasu, kui loom ei käituks vastavalt vee omadustele. Nad ujuvad, tehes vaid minimaalselt vajalikke liigutusi ja needki sarnanevad suuresti vee voolamisega. Tuletage meelde läbipaistvaid me­duuse, millimallikaid ja seda, kuidas nad vees hõljuvad, loksuvad ja lainetavad.

Kamuflaaži suurmeistrid kojuseliste ehk raagritsikate seltsist, aga ka paljud sihktiivalised, näiteks uus-guinea suured lehtritsikad, sumatra lehtjooksiklane – suhteliselt suur ja tõesti lehekujuline kütt – ning väga paljud teised putukad näevad hämmastavalt sarnased välja neid ümbritseva keskkonnaga, nagu rohelised või kolletavad lehed, peened raagus oksad või isegi õied ja õisikud. Viimaste seas on eriti lummava välimusega mõned palvetajaritsikad, kes varitsevad tolmeldavaid putukaid suurte, enamasti heledate õisikute peal. Nii nagu varitsevad oma ohvreid ka krabiämblikud.