KAAREL HAAV ⟩ Õppekavade koostamise poliitika tuleb teha avalikuks

Õppekava ehk õppimise plaan saab alguse maast-madalast ning esimesel märgilisel õppevahendil ehk aabitsal on selles siiamaani kindel koht. Foto: Marko Saarm/Sakala

Eesti üldhariduse õppekavasid on viimased paarkümmend aastat koostatud administratiivse suva, mitte pideva ja süstemaatilise arendustöö põhjal, kirjutab Euroopa Komisjoni demokraatiahariduse ja õppekavade ekspert Kaarel Haav.

Hariduse sisu kavandamine peaks olema pidev ja süstemaatiline protsess, kuid meil on see seni olnud hoopis kampaanialik ja kaootiline. Õppeainete ainekavasid on muudetud ja kokku pandud riiklikeks õppekavadeks (edaspidi lühendatult RÕK) lühiajaliste hoogtööde korras. Seejuures on see tegevus olnud äärmiselt politiseeritud.

Ajakirjanduses on seda iseloomustatud lausa militaarterminites, näiteks nimetades seda sõjaks või paugutamisteks õppekava rindel. Seejuures on võideldud võimu, raha ja maine nimel märksa rohkem kui õppijate ja õppekavade arendamise pärast. Veel 1996. ja 2002. aasta RÕKide kohta telliti ekspertiise ning toimus arutelusid, kuid kuna dokumendid said avaliku kriitika osaliseks, siis leiti paremaks olevat ekspertiisidest ja aruteludest edaspidi loobuda.