Ott Lumi ⟩ Kas koalitsioonilepingule saab anda õigusliku hinnangu?

Eesti koalitsioonilepingu allkirjastamine 8. aprillil. SDE esimehe Lauri Läänemetsa (vasakul) ja Eesti 200 juhi Lauri Hussari tegevust vaatab pealt Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Foto: Madis Veltman

Eesti koalitsioonileppe valguses kirjutab riigi-ja poliitikateaduste doktor Ott Lumi, missuguseid koalitsioonileppeid on üldse sõlmitud ja kas neile saab anda õigusliku hinnangu.

Kui võtta Eesti viimase kolme kuu avaliku poliitelu põhiolemus kokku ühe märksõnasõnaga, siis ma pakuks tugevaks kandidaadiks obstruktsiooni kõrvale «müstilist» koalitsioonilepet. Koalitsioonileppe funktsionaalsust on lahanud õiguskantsler Ülle Madise riigiõiguslikult juba enne valimisi (PM, 02.03.2023), öeldes, et «koalitsioonilepe ei tohi Eesti põhiseaduslikus raamistikus olla riigielu otsuste ja maksumaksjalt kogutud raha mulle-sulle-talle jagamine parteide vahel». Tagantjärele üsna oraakellikud sõnad.

Vandeadvokaat Allar Jõks kommenteeris teemat («Kumb on olulisem – põhiseadus või koalitsioonileping?», ERR, 11.04) siis, kui juba tekkinud koalitsioon oli oma sõlmitud leppe avalikustanud, ning leidis, et põhiseadus on koalitsioonilepinguülene nähtus. Eriti kriitiline oli suurettevõtja Raul Kirjanen, öeldes koalitsioonilepingu kohta: «Kõik, mis on seal kirjas, peab juhtuma (nii idiootne kui see ka tundub), ja mida seal kirjas ei ole, seda ka ei juhtu. Aga milleks on meil siis vaja riigikogu? Milleks on meil vaja huvigruppe? Milleks on meil vaja talupojamõistust? Kui sind pole koalitsioonilepingus, siis sind justkui ei olegi olemas. Punkt» (EPL, 31.05.2023).