Astrid Sildnik: lühem puhkus õpetaja koormust ei vähenda

Foto: SCANPIX

Õpetajate liidu juhatuse liikme Astrid Sildniku väitel näitab rahvusvaheline kogemus, et pedagoogide suvepuhkuse lühendamine nende töökoormust ei vähenda. Ta teeb mitmeid konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas õpetajate igapäevast koormat kergendada.

Alustan meeldetuletusega, et mitte ainult õpetajatel ei ole pikendatud puhkuseaeg, see nimekiri on märksa pikem.

Veel tekib artikli põhjal üldmulje, et kui õpetaja töötab aastas ühe kuu rohkem, siis tema keskmine palk näeb statistiliselt parem välja ega tekita rahvusvahelises võrdluses enam nii suurt piinlikkust.

Praeguses situatsioonis lühem puhkus õpetaja töökoormust reaalselt ei vähenda, toetun seda väites saksa õpetajate kohta tehtud statistikale – ka nende tegelik tööaeg õppenädala kohta on umbes sama suur kui eesti õpetajatel – üle 50 tunni, vaatamata sellele, et neil on lühem suvepuhkus.

Eesti õpetajatele kehtib ametlikult lühendatud täistööaeg 35 tundi nädalas. Õppetundide normkoormus on 18–22 tundi. Õpetaja palka arvestatakse klassi ees oldud tundide järgi, sellest tulenevad ka palgaerinevused. Muude ülesannete täitmine peaks jääma siis 17–13 tunni piiridesse nädalas.

Sel ajal, kui selline kord kehtestati, võib-olla isegi suudeti normaalajaga enam-vähem toime tulla, aga praeguseks on õpetajale tööd tublisti juurde tulnud.

Nimetan siinkohal kahte ajamahukat valdkonda – arenguvestlused klassijuhatajatel ja uue riikliku õppekava rakendumisega seonduv.

Arenguvestluste läbiviimine 24 õpilasega klassis toob keskmiselt 72 lisatundi, millesse on arvestatud 3 tundi õpilase kohta (ettevalmistus, vestlus ise, tagasiside). Ja toimuvad need enamasti õhtuti, sest lapsevanemad on tööl ja õpetaja arvestab tavaliselt sellega – see teeb siis 24 «õhtust vahetust».

Uus õppekava hakkas kehtima selle õppeaasta algusest. Kuigi selle valmimine võttis mitu aastat kauem aega, kui algselt planeeriti, ja sinna suunati suur hulk raha, peavad õpetajad väga palju aega kulutama õppematerjalide ettevalmistamisele.

See on tegelikult juba pikemaajalisem probleem, et õpikud ja metoodilised materjalid saavad 1–2 aastat hiljem valmis, ka eelmise riikliku õppekavaga oli nii.

Õppekava koolitustel muidugi toonitatakse, et hea õpetaja õpetab ka ilma õpikuta, aga praktikas tähendab see seda, et õpetaja peab lihtsalt ise 35 tunniühikut kursuse kohta eraldi ette valmistama (+ paljunduslimiit) või siis ikkagi kasutama vanu õpikuid. See pole õnneks küll kõigi ainete puhul nii, aga siiski väga häiriv.

Seega ei saa üle ega mööda tõdemusest, et paljude õpetajate puhul võib topeltpuhkust tõesti ületundide eest saadud kompensatsiooniks pidada. Töölepinguseaduse järgi kuulub ületunnitöö tasustamisele...

2011. aasta novembris korraldas haridusministeerium õpetajate ajakasutuse pilootuuringu, milles 52 õpetajat pidasid 2 päeva online-päevikut, kus «pildistasid» 15 minuti kaupa oma tegevusi alates kella viiest hommikul kuni südaööni. Uuringu kestus oli 2 nädalat ja päevad õpetajate vahel jaotatud.

Toon mõned tähelepanekud, mis selle uuringuga selgusid:

1. Täiskohaga õpetaja töötab nädalas keskmiselt 56 tundi, millest nädalavahetusel 8,8 tundi.
2. Õpetaja on suhteliselt üksi selle tööga, mis tal töölepingu järgi teha tuleb, abistavad struktuurid on üsna olematud.
3. Palju aega kulub õppetöö korraldamisele, tundide ettevalmistamisele ja dokumentatsiooni täitmisele.
4. Eesti õpetaja ajakasutus ei erine eriti teisti maade õpetajate omast.

Millised oleksid siis lahendused?

1. Õpetajate tööajauuringute tulemustest tuleks lõpuks hakata ka praktilisi järeldusi tegema ning läbi mõelda, kuidas üldist töökorraldust parandada.
2. Ka õpetajate puhul tuleks arvestada rohkem individuaalset omapära ja võimeid ning neid oskuslikumalt rakendada.
3. Õppetundide normkoormus peaks olema maksimaalselt 18 tundi, et jääks rohkem aega õpetamise kvaliteedile pühenduda.
4. Ülikoolide ja õpetajate koostöös alustada õppematerjalide ja metoodiliste abivahendite koostamist - see ei pea olema klantspaberil töövihik, suureks abiks oleksid ka temaatilised töölehed, mille trükkimine pole nii kulukas.
5. Aineliitude juures peaksid olema IT-tugiisikud, kes otsivad ja süstematiseerivad ainealaseid veebimaterjale, koostavad neid ise ja aitavad õpetajatel e-õppematerjale koostada.
6. Õpetajad teevad rohkem koostööd ainete lõimimisel.
7. Õpetajakoolitus ja täienduskoolitus tuleb kohandada 21. sajandi kooli vajadustega.

Aga kuidas õpetaja palka juurde saab? Annaksin selle ülesande riigikogulastele arutada ja lahendada. Nemad on need, kes meie riigieelarve vastu võtavad ja palgaküsimustes oma ala meistrid on.

Postimehe arvutuste kohaselt on õpetaja pikk suvepuhkus, mille kärpimise üle kutsus haridusminister Jaak Aaviksoo eelmisel nädalal arutlema, väärt ligi 70 eurot palgalisa kuus.