MARTIN HELME ⟩ Eelarveauku tuleb täita mitte perede, vaid Rootsi pankade arvelt

Martin Helme Foto: Tairo Lutter

EKRE on teinud riigikogus olevas maksupaketis ettepaneku kehtestada Leedu eeskujul Eestis pankadele erakorraline ja ajutine maks netointresstulu pealt, kirjutab EKRE esimees ja riigikogu liige Martin Helme.

Eestis tegutsevate pankade eelmise kolme aasta keskmine netointressitulu oli 587 miljonit eurot aastas (2022. aastal summas 660 miljonit, 2021. aastal 620 miljonit, 2020. aastal 480 miljonit). See on summa, mille pangad saavad puhtast tulu arvestades laenudelt teenitud intressitulu ja võttes sealt maha hoiustele makstava intressikulu. Isegi väga madalate intresside ajastul oskasid pangad Eestis selle pealt prisket tulu toota. Aga nüüd on intressid pööraselt kasvanud ja koos sellega ka netotulu. Pangad on jõudsalt kruvinud peale välja antud laenude intresse, hoiustele makstavat intressi kergitanud aga väga vaevaliselt.

Olukorras, kus uus valitsus on asunud kõike ja kõiki Eestis oma maksuralliga pigistama, on üks suur võimalik maksuallikas jäänud kummaliselt kõrvale – välismaised pangad! Kusjuures meil ei ole tarvis lahendust ise välja mõelda, Leedus võeti just vastu seadus, mis maksustab erakorraliselt, ajutiselt ja solidaarsusele rõhudes pankasid konkreetselt netointressitulu pealt. Summad, mis riigieelarvesse laekuks, on vägagi arvestatavad ning oluline on seegi, et maksualuse summaga pole pangal mitte kuidagi võimalik hakata manipuleerima. Hoiused on teada, laenud on teada, intressiga liikuv raha mõlema puhul samuti. Nii nagu Eestiski, igaüks võib neid arve Eesti Panga kodulehelt vaadata.