Katastroofi ulatust pole veel võimalik hoomata, kuid inimeste evakueerimine käib Dnipro jõe mõlemal kaldal. Hinnangud evakueerimist vajavate inimeste arvu kohta on plahvatuse järel üksnes kasvanud, ulatudes kümnete, võib-olla sadade tuhandeteni. Sealjuures on venelaste käes olev idakallas ehk suuremaski ohus, sest see asetseb madalamal.
Ohtu on sattunud ka Krimmi poolsaare veevarustus, mis käib Põhja-Krimmi kanali kaudu. Veepuudus oli aga okupeeritud Krimmi jaoks juba varem üks suurimaid kitsaskohti. Seega on Venemaa ka endale jalga tulistanud.
Pole põhjust kahelda, et meeleheitlikke terroriakte on Venemaa valmis veel korraldama. Praegu paistab, et tammi purustamine ei kujuta vahetut ohtu Zaporižžja tuumaelektrijaamale. Küll aga võib see piirkonna potentsiaalselt kõige ohtlikum objekt olla mõne järgmise meeleheitekäigu sihtmärk.
Mai lõpus hoiatas Ukraina luure, et Venemaal on kavas tekitada tuumajaamas kiirgusleke, kutsuda esile rahvusvaheline sekkumine ja sellega Ukraina pealetung peatada.
Enne kui käivitub nii ohtlik «Vene rulett», tuleb küsida, milliseid järeldusi peavad Ukraina liitlased äsjasest tammikatastroofist tegema.
Esiteks on Venemaa väide, et süüdi on Ukraina pool, enam kui ebatõenäoline. Kiievil on hulk tõendeid, Moskval ainult tühi jutt. Ukraina lubadus viia juhtum ÜRO Julgeolekunõukogu ette ennetab aga Venemaa võimalikku samalaadset käiku. Nüüd on oluline, et Ukrainat toetav üleilmne koalitsioon tugevneks. Kahhovka plahvatus peab viima Kremli veel suuremasse isolatsiooni. Ükski Hiina või Indoneesia rahuplaan, mille varjatud eesmärgiks on Venemaa välja aidata, ei ole tõsiseltvõetav.