Sveta Grigorjeva Miks peaks iga hetero minema Pride'ile? (25)

Sveta Grigorjeva
, luuletaja ja koreograaf
Copy
Foto: Prehistorik/Shutterstock

Mina olen hetero. Ja ma ei tea, mida tähendab karta hoida tänaval kallimal käest kinni. Karta näidata üles vähimatki õrnuseavaldust inimese suhtes ja vastu, keda pead endale armsaks, vastupandamatult seksikaks, armastusväärseks, kirjutab luuletaja ja koreograaf Sveta Grigorjeva.

Ma olen hetero ja ma ei tea, mida tähendab, kui tänaval sülitab võõras inimene sulle näkku, kui sa lõpuks ikkagi julged võtta avalikult oma kallimal käest kinni. Ma ei tea ka, mida tähendab avaldada oma sõpradele ja/või vanematele, et sind huvitavad seksuaalselt ja/või romantiliselt sinuga samast soost inimesed ja su «oma inimesed» ei mõista seda, enamgi, otsustavad selle tõttu sust isegi «lahti öelda». Ma ei tea, mida tähendab lugeda, et sinu olemasolu, tunded ja tahtmised – sinu identiteet – on kõrvalekalle normist. Veel hullem: oht julgeolekule. Et see, kuidas ja keda sa armastad ohustab mingil kujul Eesti riiki, selle püsimist.

Jah, ma ei tea, mida see tähendab, seda võib üks hetero heal juhul vaid aimata, aga seda, et tegemist on ebaõiglase olukorraga, mis vajab hädasti muutmist – sellest võiks tänasel päeval küll aru saada. Ühed ägedamatest, soojematest ning andekamatest inimestest, keda tean – on kväärid. Mul on häbi, et minu riik ei seisa praegusel kujul nende inimeste õiguste eest. Soovin elada sellises ühiskonnas, kus inimesi ei hinnata teatud seksuaalsuse, identiteedi-, sootunnetuse, päritolu, kehalise ja vaimse võimekuse või nahavärvi järgi.

Tagasi üles