JUHTKIRI ⟩ Ajakirjanduse käibemaksutõus nõrgendaks kaitsevõimet

Päeva karikatuur 6.06.2023 Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Infosõdade maailmas on vaba ajakirjandus ühiskonna esimene kaitseliin.
• Riikides, kus vaba ajakirjandus on alla surutud, on ühiskond kergemini manipuleeritav.
• Sõltumatuse säilitamiseks peavad väljaanded olema majanduslikult jätkusuutlikud.

Elame ajal, kui inimestel on üha keerulisem vahet teha, kus on tõde, kus illusioon või lausa tõe tahtlik moonutamine. Valitsuse plaanitud käibemaksutõus ajakirjandusele võib muuta vahetegemise veelgi hapramaks.

Küsimus ei ole selles, nagu ei oleks inimestel piisavalt infot, vaid selles, et infot on üha rohkem ja üha raskem on hinnata, millist allikat usaldada. Internetis levib kõige pöörasemaid vandenõuteooriaid, põhistamata alternatiivravi meetodeid, hullumeelseid ideoloogiaid ja pseudoteaduslikke maailmakäsitlusi. Ja kõike seda läbisegi tõese informatsiooni ning tehisaru genereeritud video- ja pildimaterjaliga, mis võib ära petta isegi hea meediakirjaoskusega inimese. Rääkimata kanalitest, mis toodavad hästirahastatud ja mõjusat propagandat.

Selles meediapakkumise kaleidoskoobis on pika ajaloo ja kõrge usaldusväärsusega ajakirjandusväljaannetel täita senisest kaalukamgi roll. Nagu majakad, on nad seisnud ja seisavad endiselt tegelikkuse objektiivse kajastamise eest. Demokraatlikes riikides on vaba ja sõltumatu ajakirjandus ka üks õigusriikluse põhilisi tagatisi. Kus vaba ajakirjandus on alla surutud, seal on ühiskond palju kergemini manipuleeritav.

Samas on ajakirjandusel üha keerulisem oma rolli täita, eeskätt seetõttu, et sõltumatuse säilitamiseks peavad väljaanded olema majanduslikult jätkusuutlikud, mis praegustes reklaami- ja levitingimustes on muutunud üha keerukamaks. Suur osa reklaamirahast on läinud rahvusvahelistele sotsiaalmeediaplatvormidele, kes ise ajakirjanduslikku sisu ei tooda, vaid elavad oma kasutajate toodetud ja jagatud sisu arvel. Samas on infoküllus internetis võõrutanud inimesed arvamusest, et ajakirjandusliku sisu eest tuleb maksta.

Tänapäeva infosõdade maailmas on vaba ajakirjandus ühiskonna esimene ja vältimatult vajalik kaitseliin. Valitsuse plaanitud ajakirjanduse käibemaksutõus nõrgendaks Eesti kaitsevõimet.

Eesti ajakirjandus on veel iseäranis raskes olukorras: väikeses keeleruumis ei ole ka suurimatel väljaannetel võimalik oma tellijate hulka kasvatada sellisel viisil, nagu seda on saanud teha New York Times või isegi Helsingin Sanomat. Ja Eesti maakonnalehtede olukord on veelgi hullem.

Tänases lehes räägivad maakonnalehtede toimetajad, mida valitsuse planeeritav käibemaksutõus viielt protsendilt üheksale nende väljaannetele kaasa tooks. Suure tõenäosusega sunniks see ajakirjanikke koondama, millel omakorda oleks mõju ajakirjanduslikule sisule ja mahule, võimalik et isegi väljaande olemasolule. Halveneks kindlasti ka suurte ajalehtede majanduslik toimetulek ja võime sündmusi mitmekülgselt ja sügavuti kajastada.

Ja mida nõrgemaks jääb sõltumatu ajakirjandus, seda mõjukamaks saavad hämaralt rahastatud väljaanded. Samuti võidaks klassikalise ajakirjanduse nõrkusest alternatiivmeedia, mille kallutatud või kontrollimata infole ei ole enam kõrvale võtta usaldusväärseid allikaid. See avardab vaenulike jõudude võimalusi ühiskonda killustada ja lõhestada.

Tänapäeva infosõdade maailmas on vaba ajakirjandus ühiskonna esimene ja vältimatult vajalik kaitseliin. Samamoodi, nagu relvad peavad kaitsma meie kodumaad, on ajakirjanduse roll kaitsta Eesti inimesi vaenuliku mõju ja propaganda eest. Nõrgestades ajakirjandust, nõrgestatakse ka Eesti kaitsevõimet.