JAAK JÄRV ⟩ Teaduskirjastamise odavamaks muutumisel on kolm takistust

Akadeemik Jaak Järv. Foto: Teaduste akadeemia

Euroopa ülikoolide kirjastuste assotsiatsiooni (AEUP) 18 riigi esindajad pidasid hiljuti Eestis konverentsi. Järgnevad mõtted on inspireeritud seal kuuldust, kirjutab akadeemik ja Eesti Teaduste Akadeemia kirjastusnõukogu esimees Jaak Järv.

Teadusajakirjade väljaandmine sai alguse 17. sajandil koos Euroopa akadeemiate tekkega. Londoni Kuningliku Ühingu ajakirjas Philosophical Transactions trükiti akadeemias peetud ettekandeid, mille autorite hulgas olid Newton, Faraday, Darwin jt. Samal ajal hakkas ilmuma ka Prantsuse Kuningliku Akadeemia väljaanne Parisian Journal des Sçavans. Seega on teadusajakirjade väljaandmine olnud akadeemiate jaoks oluline juba enam kui 350 aastat.

Teaduse arenguga kasvas ajakirjade arv ja nende kirjastamine muutus kasumlikuks äriks. Kirjastustevaheline konkurents vähenes ja ajakirjade tellimine muutus kalliks, mis omakorda kahjustas teadusinfo kättesaadavust. Interneti levik avas ukse teadustööde elektrooniliseks avaldamiseks. See aga ei parandanud info kättesaadavust, sest ka nende tööde lugemise eest tuli maksta. Teisalt sünnitas internet uusi algatusi, millest olulisim on teadusartiklitele avatud juurdepääsu idee (Open Access).