Jürgen Ligi: koolivaheaja kärpimine väärib arutelu

Foto: Urmas Nemvalts

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul vajab Eesti koolisüsteem õpetajate palkade tõstmiseks suuremat muutmist, muuhulgas võiks arutleda tema sõnul õppetöö pikkuse muutmise üle.

Õpetaja töö saaks kas või ametlikele töötundidele taandada ning võtta koolivaheaegade ja puhkuse kõrval arvesse ka lühema töönädala (35 tundi). Aga liiga ei tohi teha, vaid arvestama peab ka kodutöid ja paljut koolivälist koormust.

Streigiks toodetud tõde, et õpetajate palk haletsusväärsete hulka kuulub, on aga teistpidi liiga tegemine. Reaalsus on, et ametid on erinevad, kõrgharitu peabki enamikust rohkem teenima ja õpetajate keskmine palk on keskmise tasemel ehk tublist enamikust palgasaajatest kõrgem. Ka on ta põhikoolis keskmise palgaga samas proportsioonis OECDga (pisut üle 0,8).

Kuna koolivõrk on meil suhtena sisemajanduse kogutoodangusse maailma kallimaid, tuleb palga tõusu allikat otsida ei kusagilt mujalt kui hariduskuludest, seda enam, et masuajast on muud riigisektori palgad kärbitud, õpetajate oma aga endine.

Kõige suurem palgakasvu potentsiaal on õpilaste arv õpetaja kohta, mis on ligi poole võrra langenud. Väikeste ümbertõstmistega saab teha väga vähe, nii et koolivõrk tuleb kohandada õpilaste arvuga ning klassides peab olema rohkem õpilasi kui seadusega piiratud 24. Õppetöö pikkus aastas võiks tõepoolest samuti arutlusteemaks jääda.

Postimehe arvutuste kohaselt on õpetaja pikk suvepuhkus, mille kärpimise üle kutsus haridusminister Jaak Aaviksoo eelmisel nädalal arutlema, väärt ligi 70 eurot palgalisa kuus.