JUHTKIRI ⟩ Kui ehtsad on pankade pisarad?

Kas pangad peaksid rohkem makse maksma? Foto: Sander Ilvest

• Eesti pankade kapitalipuhvrid on kõrgel tasemel.
• Pangad toimivad kasumlikult.
• Finantssektor ei tohiks oma eristaatust ära kasutada.

Valitsuse plaanitud maksumuudatuste seaduseelnõu vastuvõtmine mõjutaks mitme ettevõtlussektori tegevust, sealhulgas turismi ja pangandust. Maksutõusudele on vastu kõik, küsimus on selles, kes valab päris, kes krokodillipisaraid.

Tänase lehe majanduskülgedel on maksutõusude mõjuanalüüsi ülevaade. Majutusasutuste käibemaksutõus seaks nad ebavõrdsesse konkurentsi naaberriikidega ja see võiks kaasa tuua turistide hulga olulise kahanemise. Negatiivset mõju ennustavad pankade esindajad ka plaanitud pangandussektori tulumaksutõusule.

Viimased viis aastat kehtib pankadele avansiline tulumaks 14 protsenti, mida tuleb maksta kogu teenitud kasumilt. Kui muud ettevõtted maksavad tulumaksu ainult sellelt kasumi osalt, mis läheb dividendidena välja maksmisele, siis pangad maksvad dividendidelt tulumaksu samas määras nagu teised ettevõtted, aga lisaks veel ülalmainitud 14 protsenti.

Menetluses oleva seaduseelnõuga on kavas pankade 14-protsendiline avansilise tulumaksu määr tõsta 22 protsendini. Kõigile teistele ettevõtetele jääks avansilise tulumaksu määraks endiselt null protsenti, samas kui tulumaks dividendidelt tõuseks 20 protsendilt 22-le. Pangandussektor on sellele erisusele reageerinud väga valuliselt.

Kui 14-protsendiline tulumaks pankadele kehtestati, siis hoiatati, et see vähendab pankade motivatsiooni kasumi arvelt omakapitali suurendada, mis võimaldaks neil kasvada ja rohkem laene väljastada. Kuu aega tagasi Eesti Panga tehtud finantssektori ülevaates aga tõdeti, et Eesti pangandussektor kapitalipuhvrid on praegu kõrgel tasemel ja kasumlikkus suur, mis tähendab, et pangad saavad vajaduse korral hakkama suuremate laenukahjumitega. Samas rõhutati, et intressitõusudest peaks osa saama ka hoiustajad, mida seni sisuliselt toimunud ei ole.

Pangandus on majanduse vereringesüsteemina erilises rollis. Samas on märke, et oma eristaatust kiputakse ära kasutama. Maksustamisega peaks suutma leida siin kohase tasakaalupunkti.

Lisaks sellele kohtlevad suurpangad kliente eri turgudel erinevalt, ja Eesti tarbija Väikese Peetrina on eriti halvas olukorras. Näiteks on kodulaenude intressimäärad Eestis 5,7 protsendi juures, samas kui Rootsis on need umbes nelja protsendi piires. Swedbanki juht on seda seletanud erinevustega lepingustruktuuris: Rootsis saab pank intressimarginaale muuta, samas kui Eestis on need enamasti 25 aastaks fikseeritud. Euroopa Komisjon on oma suunistes rõhutanud vajadust pangandustingimuste ühtlustamiseks Euroopa turgudel, kuid elu näitab, et praktikas ei ole sellega kuhugi jõutud.

Kui vaadata pankade intressitulusid, siis need on keskpanga intressitõusude tagajärjel kasvanud järsult, samas kui intressikulud on kerkinud vaid marginaalselt. Kõik see kinnitab Eesti Panga lõppkokkuvõtet, et pangad toimivad väga kasumlikult, samas ei kipu keskpanga intressitõstmisest tekkinud kasumikasvu klientidele edasi kandma. Seega, neli aastat tagasi tehtud hoiatused 14-protsendilise tulumaksu halbadest mõjudest pangandusele ei ole tõeks osutunud.

Finantssektor on majanduse vereringesüsteemina kahtlemata erilises rollis ja selle edukas toimimine äärmiselt oluline. Samas on märke ka sellest, et oma eristaatust kiputakse võimaluse korral ära kasutama. Maksustamisega peaks suutma leida siin kohase tasakaalupunkti.