HARIDUS JA TEADUS ⟩ Metsküla kooli juht: sulgemise ettekäänded on otsekui vale vale otsa

Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel leiab, et otsus tema juhitud kool sulgeda on ebaõiglane ning lähtub paljuski isiklikust kiusust. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Kärpekääride vahele jäänud Metsküla algkooli Pärnumaal iseloomustab väga tugev kogukonnatunne ja silmapaistvad tulemused, mistõttu on kevadine sulgemisotsus sügavalt arusaamatu, räägib kooli direktor Pille Kaisel.

Milline on teie meeleolu kooliaasta lõpu eel?

Kogu selle [kooli sulgemisega seotud] jamaga arvestades üllatavalt hea, sest me pole veel lootust kaotanud. Kui sulgemise otsus 24. märtsil ära tuli, siis oli see meie arvates täiesti põhjendamatu ja tundus, et meile tehti täiega liiga. Viimase hetkeni lootsime, et seda otsust ei tule, sest meie kasuks rääkisid nii paljud argumendid. Aga see siiski tuli, ja loomulikult mõjus see meile kõigile laastavalt ning meeskond on sestsaadik olnud väga kurnatud.

Oletame, et kool tegutseks ja areneks tõrgeteta edasi. Kas on alust arvata, et kool oleks ka lähima paari aastakümne vaates elujõuline?

20 aastat on väga pikk aeg, mida ette ennustada, seda ma ei julge teha. Kümne aasta kohta võin ehk ennustada küll, sest eeldatavasti ei juhtu siin õpilaste arvus suuri muutusi. Kõige väiksemaarvulisem 1. september oli meil kümne õpilasega umbes 12 või 13 aastat tagasi, kellest oma piirkonna lapsigi oli vaid neli. Aastani 2028 on lapsevanemad juba kooli astumise avaldused esitanud ja selle põhjal teame, et lähima paari aasta jooksul kasvab õpilaste arv märgatavalt kuni 30 õpilase, kuigi ka praegune 20 õpilast on meie kooli mõistes väga korralik arv. Tõtt öelda on siia majja 30 õpilast juba natuke keeruline ära mahutada.

Mille üle olete oma kooli puhul kõige uhkem?

«Uhke olema» ei kõla kuigi hästi, ent mul on siiski väga-väga hea meel selle üle, et kogukond on olnud niivõrd toetav. Kool on olnud see keskpunkt, mis on inimesed kokku toonud. Meie piirkond elab praegu tänu sellele koolile.

Kooli sulgemise otsus tegi Lääneranna vallale head selles mõttes, et Lihulast väljaspool olevad kogukonnad on üksteisega tuttavaks saanud ning nad kokku liitnud. Ühine vaenlane ikka liidab, kahjuks.