Juhtkiri ⟩ Eakatele on vaja liikluses rohkem tähelepanu

Paljud vanad inimesed liiguvad tänaval ka jalakäijatena, keda autojuhid peavad silmas pidama. Foto: Sille Annuk

• Suurim oht liikluses on alkohol, mitte eakad.
• Noortega juhtub avariisid oluliselt rohkem.
• Eakatega liikluses arvestada tuleb siiski kindlasti.

Suvi paneb inimesed liikvele, olgu jala, ratta või autoga. Ja tagajärjed on ilmsed: liikluses saab kannatada üle kahe korra rohkem inimesi kui talvel. Suur osa õnnetustest oleks välditavad, kui liiklejad suudaksid adekvaatselt riske hinnata.

Tänases lehes annab politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss ülevaate põhilistest teguritest, mis mõjutavad liiklusõnnetusi. Kui liikluses tuvastatud joobes juhtide hulk jääb ühe protsendi piiridesse, aga liiklusõnnetustes on nende osakaal kolmandik, siis ei ole siin midagi arutada: alkohol viib ohutaju kõige kindlamalt ja fataalsemalt.

Seejuures oli suur osa joobes juhtide põhjustatud avariidest ühesõidukiõnnetused – enamasti suure kiirusega teelt väljasõidud. Teiste sõnadega, purjus pea on ohuks kõigepealt iseendale, seejärel kaaslastele, aga paraku täiesti ülekohtuselt ka pahaaimamatutele kaasliiklejatele.

Märkimisväärne on aga ka see, et elektritõukerataste juhtidest on kontrollimisel joobes olnud lausa kolmandik. Ülevas tujus peolt koju vuramine võib seega kergesti kogu suve ära rikkuda.

Viimasel ajal on meedias tähelepanu äratanud ka paar eakate juhtide põhjustatud traagilist liiklusõnnetust. Liiklusstatistika siiski ei näita, et eakad juhid oleks riskirühm, kelle suhtes tuleks eriti ettevaatlik olla. Pigem vastupidi. Eakate juhitud sõidukitega juhtub tunduvalt vähem liiklusõnnetusi kui noorte ja keskealiste juhtide omadega.

Ometi ei saa salata, et ühiskonna vananemine tähendab ka seda, et liikluses on üha rohkem ja üha vanemaid autojuhte. Ka sõidavad paljud eakad juhid sageli vaid suvekuudel, vabaõhuetendustele, külla sugulastele või sõpradele. Mis tähendab seda, et juhtimisvilumus võib halveneda nii vähese praktika kui ka vanuse tõttu.

Ühiskonna vananemine tähendab ka seda, et liikluses on üha rohkem ja üha vanemaid autojuhte. See nõuab kõigilt suuremat tähelepanu ja arvestamist teiste liiklejatega.

Eeskätt peaks nooremad sugulased oma eakate lähedaste autojuhtimisvilumusel silma peal hoidma, sest juht ise ei pruugi tähele panna, kuivõrd ta võime ootamatutes olukordades adekvaatselt reageerida võib olla kahanenud.

Ja kui lähedased märkavad vanuri tajuprobleeme, siis see on juba häirekell. Politsei ei saa aga niisama lihtsalt inimese juhtimisõigust ära võtta. Selleks tuleks pöörduda perearsti poole ja kirjeldada tähelepanekuid ning siis on perearstil võimalik otsustada, kas ta võtab tervisetõendi tagasi.

Paraku on selline menetlus üsna kipakas. Kellele meeldiks oma vana isa või ema peale perearstile kaebama minna, kui eakas juht ise tunneb, et lähedaste hirmud on täiesti asjatud. Vaja oleks objektiivset ja kohustuslikku hindamissüsteemi.

Väga eakatele juhtidele, näiteks alates 80. eluaastast, peaks tervisekontroll olema veelgi sagedasem ja see peaks sisaldama ka testi simulaatoril, millega oleks võimalik hinnata juhi reaktsioonikiirust ning võimet orienteeruda kiiresti muutuvas liiklusolukorras. See annaks kindluse nii juhile endale kui ka lähedastele.

Kuid kindlasti on vaja ka üldiselt suuremat tähelepanu ja arvestamist eakate liiklejatega.

Sest nagu näitab liiklusõnnetuste statistika, siis jalakäijatena on just nemad laste kõrval kõige suuremas ohus olev earühm liikluses.