Helen Hiiemaa ⟩ Tartu ei muutu vastu elanike tahtmist võpsikuks

Supilinna tiik on üsna täis kasvanud. Pilt on tehtud mitu aastat tagasi. Foto: Tarmo Haud

• Tartu kesklinna ei ähvarda võsastumine.
• Tartu ROHEring on teadusprojekt, mis aitab kaasa elurikkusele.
• Näiteks saab ROHEringi abil korda Supilinna tiik, mille puhastamist on kohalikud ammu oodanud.

26. mai Postimehes kirjutab Aimar Altosaar, et kohalikud omavalitsused ei tundu olevat kohalikud ega ka omad. Halva näitena tuuakse esile ka Tartut, mida väidetavalt üritatakse ROHEringi projektiga vastu inimeste (kogukondade) tahtmist «võpsikuks muuta». Seejuures toetub loo autor ainult ühe inimese arvamusele Facebookis.

Kas ajakirjanik tõesti ei kaalunud varianti, et see arvamus on lahmiv ega ole kuidagi esinduslik?

Esiteks ei ähvarda Tartu kesklinna võsastumine, kuid veelgi enam ei saa sellise arvamuse põhjal teha järeldust, et Tartus kogukondi otsustusprotsessidesse ei kaasata ja ROHEring on «eurolehma lüpsmine» ja kohalikest ülesõitmine.

Tartus on palju kogukondi ja arvamusi, sealhulgas nii elurikkama linnalooduse pooldajaid kui ka vastaseid. Aga lõpuks ei olegi Tartu ROHEring (see on rahvusvahelise linnalooduse projekt urbanLIFEcircles osa) mitte maitse asi, vaid teadusprojekt linnaruumis, mis peaks meile järgmise viie aasta jooksul andma infot selle kohta, millised meetodid linna elurikkamaks muutmisel töötavad ja millised mitte. Midagi ei tehta niisama, vaid nii loodus- kui ka sotsiaalteadlastega nõu pidades, mõõtes, monitoorides.

Mis puutub aga «võpsikuks» muutuvasse linna, siis tuleb kuulata teadlasi, mitte vanu, kivistunud arusaamu «korralikust» haljastusest.

Miks ma seda tean? Sest osalesin Supilinna Seltsi esindajana kaasamisüritusel, kus projekti tutvustati. Ei saa kuidagi väita, et projekti asjus poleks kogukondadega nõu peetud ega nende soove kuulatud. Näiteks saab ROHEringi abil korda Supilinna tiik, mille puhastamist on kohalikud ammu oodanud.

Supilinlased olid esitanud selle idee mitu korda ka kaasava eelarve konkursile, kus see kogus küll palju poolehoidjaid, aga linnaeelarvest rahastust siiski ei saanud. Tänu Euroopa Liidu rahale avaneb aga võimalus alustada tiigi puhastamist juba sellel sügisel.

Minu suhtlus kohaliku omavalitsusega ei piirdu aga ainult selle ühe projektiga. Olen kogukonnaseltsi esindajana suhelnud linnavalitsusega ka paljudel teistel teemadel alates haridusest ja liikluskorraldusest kuni planeeringute ja kultuuriprojektide rahastamiseni. Jah, alati ei leita kohe ühist keelt, aga üha enam muutub kaasamine näilisest tegelikuks.

Kindlasti on Eestis väga palju piirkondi, kus suhtlus kogukondade ja kohaliku omavalitsuse vahel on kehv ja kohalikega ei arvestata. Selles suhtes on Aimar Altosaare artikkel omal kohal. Küll aga on ebaõiglane Tartut nende kohtade hulka lugeda.

Tartus muutub päris kaasamine üha enam normiks ja kindlasti on kogukondade tegevus sellele mõju avaldanud. Supilinna Seltsiga on linn pidanud arvestama juba üle 20 aasta. Me oleme Eesti esimene linnaosaselts. Meie koostöö linnaga ei ole alati olnud sujuv, aga praeguseks on elementaarne, et linn teavitab seltsi, kui Supilinnas midagi suuremat (või ka väiksemat) plaanitakse.

Meie ettepanekuid võetakse arvesse. Selts ja linn on teineteisele head partnerid. Samuti suhtleb linn teiste linnaosaseltsidega ja seltsid omavahel. Nii et linn tundub vägagi omana ja linnavalitsus kohalikuna. Kui endast viisakalt märku anda, tsiviliseeritult argumenteerida ja olla järjepidev, on võimalik leida kompromisse ja töötada välja parimaid lahendusi. Sellest ei piisa, kui öelda, et «mulle ei meeldi». Ärplejad ei meeldi kellelegi.

Mis puutub aga «võpsikuks» muutuvasse linna, siis tuleb kuulata teadlasi, mitte vanu, kivistunud arusaamu «korralikust» haljastusest. Tartu suur eelis on see, et tänu ülikoolidele on linlaste seas väga palju maailmatasemel teadlasi. Ja teadlased ütlevad seda, et elurikkuse kadu on tõsine probleem, millega peame kiiremas korras tegelema.

Meil on linnas vaja kooslusi, mis toetavad nii inimest kui ka teisi elusolendeid. Need kooslused leevendavad muu hulgas nii hoovihmadest tekkivaid üleujutusi kui ka suviste kuumalainete mõju. Ja tagatipuks võivad need olla imeilusad!