Nagu oleme varemgi rääkinud, on matkimine, sotsiaalne imitatsioon noore looma õpingute juures väga oluline. Seda illustreerib suurepäraselt ka asjaolu, et noored loomad, kes kasvavad hoopis teiste liikide gruppides ja matkivad siis mitte oma liigile omaseid ja vajalikke käitumisvorme, õpivadki – mõned edukamalt kui teised – oma kasvatajate liikide kombeid, kirjutavad Aleksei ja Marcus Turovski.
Aleksei ja Marcus Turovski ⟩ Kui näed ööbikut rästa laulu laulmas, siis pigem usu oma silmi (1)
Tuletagem meelde filmi «Babe», kus peategelane notsu õppis oma karjakoertest kasuemalt ja -isalt lammaste karjatamise võtteid. Ning olgu kohe öeldud, et selline asi on mingil ja mitte isegi väga vähesel määral täiesti võimalik. Koerte peregrupis üles kasvanud lambatall õpib käituma koera moodi. Olgugi et temast ei saa ilmselt kunagi juhtivat «asenduskoera», võib ta üsna kaua edukalt koos koertega joosta – seda muidugi juhul, kui ta saab lammastele vajalikku toitu. See tähendab, et selline kooselu on võimalik, kui koerte toitumine ei pea sõltuma jahipidamisest, kui kõik see kari elab mingisuguses puutumuses inimkonnaga.
Ilmselt on kõige edukamad matkijad pärisinimene ja teised kõrgemad ahvilised. Tuletame meelde sellist täiesti reaalset ja mitmel korral usaldusväärselt registreeritud nähtust, kus inimlapsed satuvad hundikarja sekka ja elavad koos huntidega isegi mitme aasta vältel.