Lars Trunin ⟩ Noorte tööeluks parimal viisil ettevalmistamine ei saa olla vaid koolide õlul

Wise'i tootejuht Lars Trunin. Foto: Kristiin Elmat

• Eesti koolide ettevõtlusõppes jääb praktiline pool tagaplaanile.
• Õppega tuleb jõuda ka maapiirkondade koolideni, kus on suur huvi.
• Tehnoloogiaalane haridus tuleb tüdrukutele populaarsemaks muuta.

Kui tahame, et meie noored on edukad, leiavad oma kutsumuse ja saavad enda potentsiaali parimal viisil kasutada, siis peavad ka tööandjad nende arengusse järjepidevalt panustama. Jagan mõningaid läbikatsetatud ideid järgmise põlvkonna ettevõtliku meelelaadi kasvatamiseks.

Me vajame noori, kes on valmis võtma riske, looma uusi lahendusi ja ettevõtteid. Eesti koolide tunniplaanidest leiab järjest rohkem ettevõtlusõppe tunde, kuid kahjuks keskenduvad need peamiselt traditsioonilistele majandusteadmistele ja tagaplaanile jääb praktiline pool – kuidas luua ettevõtet või kuidas idumaailmas tegutsedes päriselt hakkama saada?

Üks olulisemaid asju, millest alustada, on arendada ettevõtlikku mõtlemist ja suhtumist. See on pikaajaline ja tasuv investeering, mis toetab noort, ükskõik, kus eluvaldkonnas ta tulevikus tegutseda soovib. Võtame näiteks tehnoloogiasektori, mille kasvu pärsib vähene kohaliku talendi järelkasv. Selle tühimiku täitmine ei aita kaasa mitte ainult ettevõtete arengule, vaid läbi sektori kasvu mõjutab see otseselt tervet Eestit. Laiemalt ei puuduta probleem seega vaid valitud ettevõtteid, see on üleriigiliselt oluline tegevus.

Jõuame rohkem maapiirkondade koolideni

On julgustav näha, et järjest rohkem luuakse noortele ja ka lastele suunatud programme ja ringe. Samas on noorte õppekoormus juba nii suur, et lisatunde on keeruline päevaplaani mahutada. Ka haridusuuendus ei ole veel sealmaal, et pakkuda kõikidele noortele isejuhtivat õpet, et nad saaksid ise oma haridustee luua. Siiani on enamik ägedaid ettevõtlusalaseid algatusi saanud alguse eelkõige suurlinnadest ja keskmisest rohkem võimalusi pakkuvates koolides, laienedes maapiirkondadesse aeglaselt, kui üldse. Samas on viimatise uuringu kohaselt huvi tehnoloogiaalase hariduse järgi tõusnud just maapiirkondades ning iga kolmas 16–19aastane noor soovib oma tuleviku siduda just selle valdkonnaga.

Eesti koolide tunniplaanidest leiab järjest rohkem ettevõtlusõppe tunde, kuid kahjuks keskenduvad need peamiselt traditsioonilistele majandusteadmistele ja tagaplaanile jääb praktiline pool.

Probleemi aitab leevendada päriselu toomine noorteni ning oma aja panustamine. Teisisõnu, kui ettevõtjad ja ettevõtete esindajad külastavad maapiirkonna koole ning kutsuvad kaugemal tegutsevaid kooligruppe endale külla, vajadusel ja võimalusel nende sõitu toetades. Oma kogemuse jagamine ning selgitamine, kuidas ühe ettevõtte ehitamine seestpoolt välja näeb, annab noortele konteksti, mille abil oma tulevikku planeerida ja edasist hariduskäiku suunata.

Kuidas tuua tehnoloogia tüdrukuteni?

Teise kitsaskohana leiavad nendesse valikkursustesse ja eraprogrammidesse tee eelkõige noormehed, süvendades soolist ebavõrdsust tehnoloogilistel töökohtadel. Ilmselt ei ole ma ainus, kel on pikalt peas vasardanud küsimus: kuidas teha nii, et tehnoloogiaalane haridus ja tulevik paistaksid põnevad ka tüdrukutele?

Olukorra tasakaalustamisele ning võrdsele kaasatusele aitab kaasa, kui noorteni tuua inspireerivaid eeskujusid tehnoloogias tegutsevatest naistest. Soorolle aitavad murda just näited meie ümber. Kokkupuutekohti ITs tegutsevate naiste ja noorte vahel saab luua koolides külas käies, kutsudes kooligruppe ettevõttesse külla ning tutvustades karjääriteid, mis ühe või teise töökohani võivad viia. Noori naisi julgustab ka tunnustus ning ekspertide nõu, näiteks läbi suunatud tudengistipendiumite ja mentorluse. Tervikpildi loomisel on tähtis ka detailidele tähelepanu pöörata, näiteks kasutada grupis tegutsemisele viidates sõna «meeskond» asemel «tiim» ning eemaldada positsioonide eest ebavajalik täpsustus nais-, kui me sama meeste kohta ei tee. Näiteks kui kontekst seda ei nõua, pole vajadust rõhutada, et inimene on «naisjuht», kui samas kohas me ei kasutaks sõna «meesjuht». See aitab naistele kinnitada, et nad on täpselt õiges kohas, mitte kellegi teise mängumaal.

Eesmärk on hea tiim

Oluline on märkida, et ettevõtlusharidus peab olema kättesaadav kõikidele noortele, mitte ainult neile, kes soovivad oma äriideid ellu viia. Üha enam noori soovib midagi suurt ja olulist saavutada, luua endale ise võimalusi ja olla osa edukatest ettevõtmistest. Räägime palju ettevõtlikkuse toetamisest ning noortest asutajatest, kuid igast noorest ei pea saama ettevõtja või rahvusvaheliselt kõlav startup founder (iduettevõtte asutaja). Kui tahame, et nii tänase kui ka homse päeva edulood saavad kasvada, on lisaks asutajatele vaja tiime, kes neid ehitavad. Lisaks on need oskused, mis on kasulikud ettevõtte ehitamise jaoks – kas asutaja või tiimikaaslasena – on laialt rakendatavad ka teistes eluvaldkondades. Siin võib välja tuua näiteks julguse otsustada, seda vajadusel ka lühikeses ajaraamis, kriitiliselt ja objektiivselt olukordi analüüsida, leidlikult lahendusi otsida ja leida, koos sama eesmärgi nimel töötada, ning olla avatud tagasisidele ja uutele lahendustele.

Ettevõtlusharidus peab olema kättesaadav kõikidele noortele, mitte ainult neile, kes soovivad oma äriideid ellu viia.

Me Wise'is jagame oma teadmisi noortega ettevõtlushariduse programmis, kus saab õppida, kuidas luua ja käivitada tiimina oma ettevõtet, turundada ja müüa oma tooteid ning muidugi ka iduteekonna tähtsat osa – kuidas oma äriideed lühidalt esitleda. Kujuta ette, et sul on abiks Eesti parimad iduettevõtjad – kahtlemata on see inspiratsiooniks! Hüppelaua suvekoolist välja kasvanud töötuba on tänaseks Wise’i ettevõtluskoolina jõudnud noorteni üle Eesti ja aitab ette valmistada ka õpilasfirmade ehitamist.

Praktiline «käed külge» ja «teeme koos» suhtumine on võti

Luues Wise'i ettevõtluskooli programmi, uurisime õpetajatelt, mida nad lisaks olemasolevatele ettevõtlusõppe materjalidele veel vajavad, mida õpilased vajavad. Nagu ühest suust vastati, et vaja on võimalust ise ehitada «päris asja», näha juba töötavaid ettevõtteid seest, olla kaasatud. Eriti maapiirkondades tegutsedes. Siit kasvas idee viia ettevõtluskooli tasuta materjalid ühele veebilehele ning lisada võimalus kutsuda ekspert noortega kohtuma, seda kõikjal üle Eesti. Ei ole vahet, kus sa elad või kus koolis sa käid – ettevõtluse põhialused peaksid olema kõikidele kättesaadavad.

Meie ettevõtluskooli keskne osa on töötuba, kus noored ehitavad toote või teenuse, et mõnd enda ümber olevat reaalset probleemi lahendada. Ühed populaarsemad teemavalikud on muide roheline transport ning taaskasutus – tähtsad valdkonnad, mille tulevikulahendused võivad alguse saada just täna koolitunnis tekkinud lennukatest ideedest. Töötoa viimasesse tundi saab kutsuda Wise’i töötaja, kes noortele tagasisidet annab ning loodud lahendused koos nendega läbi arutab.

Praktiline õpe annab võimaluse oma ideid tiimis arendada ja oma äriplaan reaalsesse maailma paigutada. Lisaks saab katsetada riskide võtmist ning õppida, kuidas neid maandada. Töötoa üks tähtsamaid väljundeid on aga noorte enesekindlus, mis koos välise validatsiooniga näitab, et nende igapäevaelu puudutavate probleemide lahendamine on täiesti tehtav ning nende enda kätes.

Mida iga ettevõte saab teha:

1. Pakkuge praktikavõimalusi. Sellest võidavad nii noored kui ka ettevõte.

2. Andke ülikoolides külalisloenguid ning koolides külalistunde ja õpiampse. Eriti tänuväärne on, kui jõuate suurlinnadest välja ning maapiirkondadesse. Alustage näiteks oma töötajate koolidest.

3. Osalege töövarjutamisel, kas üleriigilisel töövarjupäeval või ka ad-hoc baasil.

4. Looge «Tagasi kooli» tunde, mis on järelvaadatavad ning saavad olla samadel teemadel, mis külalistunnid ja -loengud.

5. Osalege konverentsidel ja valdkonna üritustel. See on hea võimalus suhelda, leida koos teiste ettevõtetega koostöövõimalusi ning luua koolide ja noortega kontakte.

6. Andke töötajatele aega panustada haridusse. Formaate selleks on mitmeid, Wise’is on kõigil töötajatel vabatahtliku töö päev, mida selleks kasutada.

7. Pakkuge koolidele asendusõpetajaid, näiteks ASÕP asendusõpetajate programmi kaudu, aidates tasakaalustada õpetajate koormust ning lisades oma valdkonna teadmiseid kooli ametlikku õppeprogrammi.

8. Jagage ekspertnõu, kas 1:1 sessioonidel või kaasates oma töötajaid häkatonidel mentoritena.

9. Tunnustage noori. Wise’is toetame IT-naistudengeid stipendiumitega ning autasustame JA õpilasfirmade laada uuenduslike ideedega tiime.

10. Kutsuge õpilasi kontorisse külla, et noored näeksid teie igapäevaelu ning saaksid tutvuda teie tiimi mitmekesisusega.

Kui osapoolte käest küsida, siis teeksid ettevõtted hea meelega koolidega rohkem koostööd ning vice versa. Tihti on vaja vaid paari e-kirja või kõnet ning väikest esimest tõuget, et koos äge ning inspireeriv mentorlus- ja külastusharjumus käima lükata. Mis peamine, ei tohi unustada, et ettevõtlus, ehitamine ja loomine on lisaks pikema väärtuse loomisele fun! Ning ühe noore ideed ja lahendused aitavad tulevikus reaalselt asju muuta.