Maailm seisab silmitsi massilise kliimarändega, kuna paljud maailma piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks. Miljardid inimesed hakkavad liikuma põhja poole, sealhulgas Eestisse. Kas oleme rändeks valmis ja milline saab olema tulevikus Eesti positsioon, püüab prognoosida keskkonnaantropoloog ja Tallinna Ülikooli lektor Joonas Plaan.

​Millal kliimaränne pihta hakkab ja kui suurt hulka inimesi see puudutab?

Tegelikult see juba käib. Paljud inimesed on juba liikvel seetõttu, et nende senine elukoht on muutunud kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks.

ÜRO prognoosid ütlevad, et järgmise 30 aasta jooksul asub liikvele 1,5 miljardit inimest. See tähendab umbes kolm korda nii palju inimesi, kui Euroopa Liidu riikides praegu elab.

Millised piirkonnad kliima soojenedes atraktiivseks muutuvad?

Kindlasti hakkame nägema tugevamat rändesurvet põhja piirkondadesse: Eesti, Skandinaavia, Kanada põhjaterritooriumid, Alaska... Räägitakse isegi Gröönimaast ja Siberist, kus jää ja igikeltsa alt avanevad suured põllumajandusmaad.

Kui vaatame lõuna poole, siis seal on kahjuks seda atraktiivset pinda märksa vähem: Lõuna-Ameerika lõunatipus Patagoonia, aga isegi Lääne-Antarktika, kus võiks avaneda täiesti uued võimalused.

Kas kõik need miljardid inimesed mahuvad neile aladele ära? Kas siis kaovad näiteks Eesti metsad ja aasad igaveseks ning nende asemele kerkivad linnad?

Kui siia hakkavad tulema sajad tuhanded inimesed, siis see ei tähenda, et peame hakkama nüüd meeletult metsa maha võtma ja rajama suuri üksikelamute rajoone, vaid peame hoopis tihendama oma linnu.

Meil tuleb hakata ehitama täiesti uusi asulaid, meil tuleb kohaneda uue reaalsusega, kus elavadki koos väga erineva kultuuri ja taustaga inimesed. Julgeks isegi arvata, et tulevikus saame näha äärelinna üksikelamurajoone märksa vähem. Väga hea näide siitsamast Tallinna lähistelt on Viimsi vald, kus juba viimased kolm-neli aastat annab omavalitsus välja teadaandeid, et «kasutage vähem vett, sest põhjavett ei ole piisavalt», ja praeguseks nad on juba pannud piiri ette sellele, kui palju uusarendusi võib valda tulla.

Kommentaarid (22)
Copy