/nginx/o/2023/05/23/15341527t1h9643.jpg)
/nginx/o/2023/05/02/15294055t1hc6f9.jpg)
- Sportlased jäävad kohtus ja kohus sportlastega hätta.
- Sest MTÜd toimivad nagu riik riigis ja saavad oma otsuseid vaidlustada vaid ise.
- Kohtul puudub pädevus nende tehtud otsuse peale esitatud kaebust lahendada.
Eesti kohtud leiavad tihti, et nad ei ole pädevad spordiga seotud asju lahendama, sest sporti puudutavate otsuste vaidlustamine on piiratud. Alaliidud tegutsevad MTÜdena, mis toimivadki väikese riigina riigis. Kas see on aga sportlaste suhtes õiglane, küsib advokaat Polina Tšernjak.
Mõni näide ka. Mullu vaidlustas treener meedias palju kajastust leidnud otsuse, millega kehtestati treeneri suhtes tähtajatu tegutsemise keeld. Tegutsemiskeelu kehtestas Eesti Kergejõustikuliit. Kohus leidis, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest kergejõustikuliit tegutses eraõiguslikus suhtes ehk kohtu pädevuseks puudus vajalik riikliku ülesande täitmise element. Kaebus jäi sisuliselt lahendamata.
Sporti puudutavate muredega on pöördutud ka tsiviilkohtusse. Näiteks vaidlustas jalgpallur 2014. aastal Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarotsuse, millega määrati sportlasele mängukeeld. Sportlane palus kohtul otsuse tühistamist, leides, et see on vastuolus seaduse ja jalgpalliliidu põhikirjaga. Kohus selgitas, et MTÜ otsust saab vaidlustada MTÜ liige ehk spordiklubi, mitte sportlane eraisikuna.
Spordivõistluse käigus tehtud otsust ei saa vaidlustada ehk nõuda otsuse muutmist.
Kui otsuse teeb spordialaliidu loodud komisjon (nt distsiplinaarkomisjon), peab kohus hindama, kas komisjon on õiguslikus mõttes vahekohus (arbitraaž). Kui jah, siis sellise komisjoni otsus on lõplik ja kohtul puudub pädevus otsuse peale esitatud kaebust lahendada. Kui komisjoni otsus ei ole vahekohtu otsus, peab tuvastama, kas komisjon on MTÜ organ. Kui ei, on sellise otsuse vaidlustamine veelgi keerukam. Kui kohtule esitatud nõue on kehvasti sõnastatud ja pöördumise eesmärki ei ole kohtu kaudu võimalik saavutada, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
Oluline on ka see, kas sportlasel on õigus vaidlustada spordivõistluse tulemusi. Sellist küsimust lahendas riigikohus 2022. aastal. Ka siin ei ole vastus sportlastele soodne. Spordivõistluse käigus tehtud otsust ei saa vaidlustada ehk nõuda otsuse muutmist. Kahju hüvitamise nõude esitamine nt sportlase poolt on samas mõnel juhul teoreetiliselt võimalik.
Surnud ringi vältimiseks tuleks (kohtu)lahingu strateegia hoolikalt läbi mõelda. Tulevaste vaidluste vältimiseks ja spordiõiguse hallist alast välja toomiseks vajaks aga spordisüsteem loogilist ja selget ühtlustamist. See mõistagi vajab terviksüsteemi põhjalikku ja kriitilist analüüsi.