Ehkki märtsis kinnitasid Ukraina võimud Postimehele, et taganemist Bahmutist ei tule, ütlevad praegu ka Ukraina enda allikad, et linn on langenud Vene vägede kätte. Küsitav on samas, kui suurt rolli mängib linna vallutamine Vene vägede poolt sõja edasises käigus.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles märtsis Postimehele, et strateegilises plaanis pole Bahmuti langemisel suurt tähtsust. «Kui sul on rinne 1800 km, siis üksik punkt sellel rindel ei oma strateegilist tähtsust,» ütles ta toona (PM, 06.03).
Samas on Bahmut koos Mariupoliga Ukraina vastupanu sümbol. Vene armee püüdis seda linna vallutada kümme kuud, mis andis ukrainlastele võimaluse vaenlast seal kinni hoida ja nende jõude hävitada. Ent peame ikkagi küsima, kas ukrainlaste ohvrid Bahmuti kaitsmisel tasusid end ära, sest ka ukrainlased kaotasid linna kaitsmisel palju inimesi ja relvastust.
Sõjaajaloos on mitu linna muutunud tarbetu verevalamise sümboliks. Esimeses maailmasõjas 1916. aastal langes Verduni lahingus eri hinnanguil umbes miljon meest, kuid sakslastel linna vallutada ei õnnestunud. Ent ka Prantsusmaa ei saavutanud läbimurret, sest Esimene maailmasõda sai läbi alles veidi vähem kui kaks aastat pärast Verduni lahingu lõppu. Teises maailmasõjas muutus sümboliks 1942.–1943. aasta Stalingradi lahing, sest Hitler soovis vallutada Stalini nime kandvat linna ja Stalin seda samal põhjusel iga hinna eest kaitsta. Sõjaajaloolased nendivad, et sakslased oleksid võinud jõuda Volgani ükskõik mis muus kohas ja nii takistada Punaarmee logistikat, ilma et olnuks vaja Stalingradi vallutada.