Juhtkiri ⟩ Kauge saar, millest ei saa üle ega ümber

Päeva karikatuur, 22. mai Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Hiina väidab, et Taiwan on tema osa.
• USA on lubanud Taiwani kaitsta.
• Eestigi ei tohiks kõike lihtsalt kõrvalt vaadata.

Taiwan võib tunduda kauge ja võõras, kuid seal toimuv võib avaldada Eestile tugevat mõju.

Nädalavahetusel Hiroshimas toimunud suuriikide G7 rühma tippkohtumisel on meie huvi olnud loomulikult pööratud enam Ukrainaga seotule, kuid käsitlust leidsid seal mõistagi ka Hiina küsimused. Hiina juba jõudis protesteerida, et tippkohtumise lõppkommünikee pidada riiki mustama ja ründama, sest kritiseerib Pekingit Lõuna-Hiina merel toimuva, inimõiguste rikkumise ja välisasjadesse sekkumise pärast.

Lõuna-Hiina mere suurim valupunkt on loomulikult Taiwan, kelle suunas Hiina ähvardavaid hääli ja liigutusi teeb. Saar, kuhu 1949. aastal kolis oma keskvalitsuse Hiina kodusõjas lüüa saanud Kuomintangi pool, kuulus alguses Hiina Vabariigina koguni ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmete hulka, kuid on viimased pool sajandit, pärast Pekingi ja läänemaade suhete taastamist elanud kummalise, pooliseseisva moodustisena, millel on valdav osa riigi tunnuseid.

Hiina väidab, et Taiwan on tema osa. Ametlikud diplomaatilised suhted on Taiwaniga vähestel, ÜRO 193 liikmest vaid tosinal ja lisaks Pühal Toolil. Aga enamik maailma riike käib mingil moel Taiwaniga läbi. Isegi Hiinal on saarega tihedad majandussidemed.

Vaid 180 kilomeetri kaugusel Hiina rannikust asuval saarel toodetakse umbes 60 protsenti maailma pooljuhtidest. Taiwani strateegiline positsioon lubab kontrollida liikumist Vaikse ookeani lääneosas.

Analüütikud usuvad, et kui Taiwan ennast iseseisvaks kuulutaks, järgneks Hiina sõjaline kallaletung. USA on lubanud Taiwani sellisel juhul kaitsta. Euroopa suurriigid, kes tahaksid hoida häid suhteid nii Ühendriikide kui ka Hiinaga, oleks siis tõsises kahvlis.

Eesti jaoks võib sõjalise konflikti puhkemine Taiwanil seega tähendada meie olulisemate liitlaste teede lahknemist. Samuti võime vaid oletada, mida tähendaks see Ukrainale, kui USA peaks oma tähelepanu pöörama praegusest palju enam hoopis Vaikse ookeani suunas.

Eesti jaoks võib sõjalise konflikti puhkemine Taiwanil seega tähendada meie olulisemate liitlaste teede lahknemist. Samuti võime vaid oletada, mida tähendaks see Ukrainale.

Taiwan tegelikult vist mõjutab juba praegu ka sõja kulgu Ukrainas. USA president Joe Biden on nimelt mitu korda väitnud, et USA ei anna Ukrainale F16 hävitajaid, kuna neid polevat vaja, kuigi ukrainlased ise väidavad risti vastupidist. Nüüd on USA nõustunud oma liitlaste antavate hävitajate tarbeks lendureid koolitama, kuid ise lennukeid juurde ei anna. Tõenäoliselt on vähemalt osalt süüdi Ühendriikide suutmatus varasemaid lubadusi õigel ajal täita.

2019. aastal nõustus USA valitsus 66 uue F-16V müügiga Taiwanile, millest esimesed pidid kohale jõudma tänavu neljandas kvartalis. Praeguse seisuga on see edasi lükkunud järgmise aasta kolmandasse kvartalisse, sest tootjafirmal Lockheed Martin on tarneahelaga probleeme.

Lennukeid vajab aga Taiwan hädasti, sest samas kõrval on üks maailma suuremaid armeesid. Pealekauba selline, kes pidevalt oma löögijõudu kasvatab. Tuleb loota, et heidutus toimib.

Aga meiegi ei tohiks kõike niisama kõrvalt vaadata. Nagu Postimees on varemgi öelnud, Lääne väärtusi kaitstes peame hoopis julgemalt suhtlema Taiwaniga.